Annika Vihmann uuris Kullaaugu filmimuusika residentuuride loojalt ja eestvedajalt Aigar Valsilt, kes ja miks Kullaaugul käivad ning millist muusikat seal luuakse.

Mis koht on Kullaaugu ja mida kujutab endast filmimuusika residentuur?

Kullaaugu talu asub Põlvamaal Ahjal ja on minu ja mu venna Argo Valsi lapsepõlvekodu. Käisin ise mõned aastad tagasi residentuuris Viljandis, Pärimusmuusika Aidas, kus viibisin kuu aega. See oli esimene kord, kui sain nii pika perioodi vältel vaid oma loomingule keskenduda ja sealt kasvas soov ka teistele muusikutele sarnast väljundit pakkuda. Ühel hetkel võttis Argoga ühendust Evelyn Grzinich MoKSist (Mooste Külalisstuudio) ning andis ühe Šveitsi kunstniku kontakti, kel oli huvi tulla Eestisse residentuuri. See oli meie esimene kokkupuude võõrustajana ja nii kasvas välja mõte luua Kullaaugu talust Ahjal residentuuritalu.

Suurimaks tõukejõuks residentuuride käivitamisel oli Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024. Edukas kandideerimine nende põhiprogrammi ning nende rahastus andsid võimaluse eelmise aasta sügisest võõrustada kuut residenti.

Kullaaugu talu asub Põlvamaal Ahjal.

Saan aru, et Ahjal on resideerunud juba nii mõnigi helilooja. Kes teie juures käinud on ja millist muusikat Ahjalt väljunud on?

Residendid on kõik olnud väga eriilmelised, nii ka loomingulised väljundid, mis residentuuriperioodil loodud on. Meie pilootprojektis oli möödunud sügisel Ardo Ran Varres animafilmiga Yummy (režissöör Martinus Klemet), mis on sai hiljuti oma esimese peapreemia Ungari suurimal animafestivalil Anilogue. Samal festivalil sai žürii eripreemia Miisufy, mille muusika autoriks olen mina, residentuuri eestvedaja, ning helikujunduse lõime kahasse Martin Kikasega Ö Stuudiost, kellega oleme omakorda katsetanud partnerlust meie residentuuriga. Seega on Kullaaugu filmimuusika residentuur enda olemasolu oma esimeste filmiprojektide näitel õigustanud.

Ardo Ran Varres Kullaaugul

2024 aastal oleme täistuuridel tegutsenud Euroopa kultuuripealinna programmis ja rahvusvahelisena. Esimesena saabus veebruarikuus meile leedulane Natas Kunas, kes lõi muusikat teleprojektile TeadusEST ja kes seadis residentuuri vältel oma põhirõhu autorialbumi loomisele ja salvestamisele. See peaks peatselt ilmuma ka helikandjal.

Märtsis oli meil residentuuris brasiillane Rafaele Andrade, kes komponeeris muusika Hollandi dokumentaalfilmile „Dead Zones“, mis räägib elututest aladest Läänemere sügavustes. Tema peamiseks töövahendiks on eritellimusel valmistatud elektrooniline tšello, mida Andrade ise nimetab Knurliks. Andrade puhul jäi meelde ja inspireeris fanaatilisus ja usk enda loodud instrumenti.

Kolmas resident, kreeklane dr. Phivos-Angelos Kollias oli teistest eristuv selle poolest, et ta lõi Kullaaugule tehnoloogiat ja ümbritsevat loodust ühendadava heli- ja ruumispetsiifilise installatsiooni. See oli ühtlasi ainus nädalalõpp aasta jooksul, mil ootasime kõiki huvilisi Kullaaugule uudistama. Kõik teised residentuurid lõppesid kontsertide ja töötubadega Põlva kultuurikeskuses ja Tartus, Genialistide klubis.

Märtsis oli residentuuris brasiillane Rafaele Andrade.

Sügisel jätkas portugaallane Garcia da Selva, kes on samuti ise residentuuri võõrustaja ja festivalikorraldaja taustaga, seega oli meil põnev omavahel jagada sellekohaseid kogemusi. Tema lõi Kullaaugul enda autorimuusikat.

Meie kultuuripealinna aasta lõpetas detsembri alguses soomlanna Minna Koskenlahti, kes lõi Ahjal muusika oma autorifilmile „Lahoama“. „Lahoama“ on lühifilm, mis on filmile „Super 8“ jäädvustatud aastatel 2022–2023 Koskenlahti kodulinna metsas Soomes, Saarijärvel. Film näitab, mida tehislikku leidub kodulinna metsas, kohas, kus loodus on võimust võtnud. Pean ütlema, et värskelt filmi näinuna jäi mu sisemine esteet nähtu ja kuulduga väga rahule.

Residente on sel aastal Ahjale sattunud maailma eri nurkadest. Kuidas teid üles leitakse ja üle maailma Ahjale satutakse?

Suureks abiks on olnud Tartu 2024. Euroopa kultuuripealinna projekti raames korraldasime kaks open call’i, ühe mõlemi poolaasta kohta. Open call läks kenasti lendama ja kokku tuli meile 74 taotlust üle maailma. Seejärel oli muidugi kõige raskem ja vastutusrikkam osa – teha valik kõigi nende taotluste hulgast.

Iga residendi ülesanne on residentuuri perioodi lõpus tehtud tööd esitleda ja anda töötuba kahes erinevas kultuuriasutuses ning üks kontsert. Selline formaat annab publikule võimaluse näha residentuuri sisemaailma ning lisab peale kunstilise väärtuse omakorda haridusliku aspekti.

Residentuuri eesmärk on tuua kokku rahvusvahelised heliloojad ja filmitegijad ning anda neile võimalus looduses ja vaikuses keskenduda oma loomingule. Loodan, et Kullaaugul kogetu lisab kunstniku käekirjale põneva jälje ning ergutab dialoogi filmitegija ja ümbruskonnaga.

Kuidas residentuuri läbinud muusikud Kullaaugut kirjeldavad ja miks on üldse hea olla residentuuris?

Seni on heliloojad tundnud residentuuri lõppedes värskust ja tänulikkust võimaluse eest, et nad on saanud siin Ahjal täielikult oma loomingulisele tööle keskenduda. Kiidetud on vaikust ja rahu, mida residentuur Kullaaugul pakub, samuti on välja toodud Põlvamaa loodust, mille keskel loominguga tegelemist on residendid pidanud suureks luksuseks.

Millised on Kullaaugu residentuuri edasised plaanid?

Leian, et huvi ja vajadus filmimuusika residentuuriprogrammiks on olemas ning oleme pooleteise aastaga suutnud luua kindla fookuse ja süsteemi. Kullaaugu on Põhjamaades ja Baltikumis ainulaadne filmimuusika residentuur, mis asub maailma mõistes unikaalse looduse keskel, Lõuna-Eesti metsade vahel. Asukoha kasuks räägib veel selle lähedus Tartule ja hea ühendus teiste ümbruskaudsete asulatega.

2024 aasta residendid ei jää aga viimasteks. 2025 aastal keskendume läbilõikes neljale residendile, kellest kaks on eestlased ja kaks mujalt maailmast. Olen veendunud, et edaspidi täieneb juba praeguseks hetkeks muljetavaldav kataloog Kullaaugul salvestatud muusikast ja heliplaatidest. Samuti plaanime edasi liikuda ainulaadse helistuudio loomisega ning jätkata algupärase Kullaaugu muusikafestivaliga.

Siiani on kõik asjassepuutuvad residentuuri osapooled rahule jäänud ja kokkuvõtvalt võib öelda, et möödunud aasta on olnud väga inspireeriv ja kannustab meid edasi tegutsema.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena