Eestis saab osaliselt või täielikult palga n-ö ümbrikus 10-15 protsenti palgasaajatest ning seda maksavad ligi 5500 tööandjat. Kui maksu- ja tolliamet saab ümbrikupalga saaja identiteeti ning summat kinnitada, võib amet ettevõttelt nõuda nii tulu- kui sotsiaalmaksu. Tihti aga ümbrikupalga saajat üles ei leida, vahendab ERR.
Detsembris kooskõlastusringile saadetud eelnõus pakub rahandusministeerium, et tavaliselt palgaks loetavat rahalist väljamakset, mille füüsilisest isikust saaja pole tuvastatav, nimetataks edaspidi erisoodustuseks. Selle pealt tuleks samuti tööjõumakse maksta.
Kaubandus-tööstuskoja hinnangul tuleks plaanitava muudatuse valguses tagada, et amet ei hakkaks ettevõttest raha väljaviimist liiga kergekäeliselt ümbrikupalga maksmisena tõlgendama. „Vastasel juhul on võimalik ettevõttelt ebaõiglaselt nõuda nii tulu- kui sotsiaalmaksu maksmist,“ märkis koda.
Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juhi Lia Parve sõnul võivad tõendite hulka kuuluda tunnistajate ütlused ning näiteks olukord, kui ettevõttel on mitmeid tegevuskohti aga töötajaid on vähem kui tegevuskohti.
Kui eelnõu seaduseks saab, hakkame ilmselt nägema kohtuvaidlusi, kus ettevõtted ümbrikupalga maksmist eitavad.