„Südamlik, kohane ja väärikas,“ hindas ta mainitud tseremooniat.

Omal ajal oli olukord, mil Ansip oli peaministri ametis, Rüütel omakorda president. Ansipi sõnutsi oli neil lahkhelisid õige vähe. Ta selgitas, et Rüütel oli alati väga mõistev ja positiivne.

Rüütli suureks panuseks peab ta seda, et too veenis eesti rahvast Euroopa Liiduga liituma. Ansipi sõnutsi jagunes avalik arvamus pooleks. Osa inimesi arvas, et pole vaja nõukogude liidust lahti saanuna teise liitu ronida. Teised aga leidsid, et ilma liitumata kuidagi ei saa. „Rüütel kallutas eesti rahva enamuse hääletama Euroopa Liidu poolt.“

Teise asjana tõi ta välja suveräänsusdeklaratsiooni kaitsmise ja selgitamise Moskvas. Just see oli nurgakiviks, et Eesti taasiseseisvuks.

Seejärel aga liikus Ansip veelgi kaugemasse minevikku. Rüütli nime kuulis ta esmakordselt 1960ndatel. Nimelt sai Rüütlist siis Tartu Näidissovhoosi direktor.

Pikemalt videointervjuus!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid