„Igaühel meist on oma teekond. Omad unistused ja tegelikud võimalused, võidud ja järeleandmised, argipäev ja õnnehetked. Rada, mille lõpus saab öelda – olen kõik endast andnud.

Sa olid põllumees, põllumajandusteadlane, poliitik, president. Sündisid Saaremaal Laimjala vallas. Oma kodusaare ja inimeste kohta oled kirjutanud, et Saare elaniku mõtteviis on tasakaalukas, tegutsemine ettenägelik, säästlik ja alalhoidlik.

Maapoisina tahtsid saada meremeheks, aga perekond suunas maaharijaks. Sind juhatati põllule, aga leidsid end linnas parketi peal. Seal tuli selgeks õppida uued kombed ja teine keel. Ilmselgelt oli seal hetki, kus tuli ka iseendaga tõtt vaadata. Kui sagedasti ja kuidas täpselt, teadsid sa vaid ise.

Aga isegi kui rääkisid muus keeles, mõtlesid Sa ikka eesti keeles. Ja kui Eesti taastas iseseisvuse, aitasid ehitada ülemineku silda ühest korrast teise. Seistes kogu rahva eest ja ees, teenisid paljude lugupidamise. Ka oponentide. Sinu rahu rahustas olukordi ja julgustas ühiskonda.

Sinu töökus ja põhjalikkus innustas inimesi pingutama. Olid kümnete seltside, kogude ja liitude patroon, kuni surmani. Käivitasid rahvusvaheliselt Balti riikide koostöö, Eestis ühiskondlikku kokkuleppe, Jänedale jääb sinust sisse tallatud presidendirada.

Sa toetasid teed Euroopa Liitu ja NATOsse. Selle nimel käisid vallast valda, Sinu toetus jõudis külast külla ja talust tallu. See järjekindel töö tõi paljudele inimestele kindlustunde, et valitud tee on õige ja vastab Eesti rahvuslikele huvidele.

Sul jätkus tähelepanu paljudele inimestele. Inimeste kõrval ka maale ja loodusele. Sul oli unistus, et igal eesti inimesel oleks oma maatükk Eestis. Nii oleks side riigiga ja looduse mõistmine suurem.

Olid soe inimene. Kolleegid on meenutanud, et Jaanipäeval tahtsid jõuda Eesti iga jaanituld süütama, et seal siis kättpidi iga inimest isiklikult teretada. Ja tundus, et Sa jõudsidki.

Kui Sa sel sajandil liikusid ÜRO Peaassambleel, ei küsinud turvateenistus Sinult kunagi läbipääsukaarti, sest juba eemalt nähti, et tegu on presidendiga. Väärikus oli Sinu hoiakus.

Ja viimastel aastatel, eriti pühade aegu, Sa helistasid, tahtsid rääkida ja arutada. Iga kord lõpetasid oma kõne sellega, et saame Kadrioru pargis mingil ajal kokku ja räägime niisama omavahel. Neid hetki oli, aga liiga vähe, kui tagantjärele mõelda, sest Sinuga oli lihtne vestelda ja kuulata palju.

Presidendina otsisid tasakaalu ja kooskõla inimeste ja arvamuste vahel. Hindasid mõistvust ja vastutustunnet, võitlesid suurema võrdsuse nimel. Olid Eesti riigi nii taaselustaja kui tasakaalustaja. Üks olulisemaid.

Inimene on segu juurtest ja ümbritsevast. Mõtte peab elule andma meist igaüks ise. Ja kui see teekond on teiste inimestega jagatud, kui see teisi puudutab, neile korda läheb, siis öeldakse – see oli tähenduslik elu. Selline elu jätab jälje, see elab meis ja meie mälestustes edasi.

Head teed. Pakkugu meie kaastunne tuge Ingridile, lastele ja lastelastele, kõigile Sinu lähedastele,“ lõpetas president Karis kõne.

Kell 13.20 helisesid president Rüütli mälestuseks kirikukellad üle terve Eesti. Austusavaldusena president Arnold Rüütlile tegid ülelennu NATO õhuturvet teostavad Hollandi kuningliku õhuväe lennukid F-35. Rüütel sängitatakse mulda Metsakalmistul. Perekonna palvel toimub see ainult lähedaste osalusel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid