TÄNAVAKÜSITLUS | Inimesed jätavad Kadriorus president Rüütliga hüvasti. „Eesti Vabariiki ilma temata ei oleks“

Täna toimub Kadrioru kunstimuuseumis president Arnold Rüütli avalik hüvastijätt. Delfi uuris saabujatelt, millega jääb president Rüütel neile kõige eredamalt meelde.

Kell 12 sammuvad läbi lumetuisu Kadrioru lossi suunas esimesed hüvastijätjad. Mõnel käes paberisse pakitud lillekimp, ühel mehel kaenlas lausa suur pärg.

Kõigil sisenejatel oli jagada vaid kiidusõnu. „Ma olen teda ainult eemalt näinud, ma ei ole temaga kohtunud, aga ma tean, mida ta on eesti rahva heaks teinud,“ meenutas üks naisterahvas president Rüütlit. „Eesti Vabariiki ilma temata ei oleks.“

„Ta oli alati nii väärikas, nii lugupeetud, nii õiglane, eesti rahva eest alati väljas. Väga positiivne ja tubli inimene oli, aga aastad teevad oma töö. Väga kahju, et teda meie seas enam ei ole,“ rääkis teine proua.

Saabujate seas oli ka neid, kel president Rüütliga ka isiklikum kokkupuude.

Üks naine meenutas, kuidas president Rüütel tuli tema maakonda valge tähe ordeneid jagama. „Ma olin tema kõrval, andsin lilli nendele inimestele, kes neid ordeneid said. Sellest on möödas nüüd 22 aastat,“ rääkis ta. „Eks see vastuvõtt oli algul oli ärev, aga tegelikult oli rahulik,“ meenutas naine toonaseid emotsioone.

„Mulle isiklikult on õige eredam mälestus see, et ta külastas mind ja minu firmat. See on liiga pikk lugu, et seda nüüd rääkida,“ rääkis üks meesterahvas. „Põhiline on ikkagi see, et ta oli kogu eesti rahva president ja tänu temale sai ikkagi Eesti vabaks, Euroopa Liitu ja NATO-sse,“ lisas ta.

Meesterahvas, kes pärga kandis sõnas, et on austust avaldamas kui Harku valla eest. „President Arnold Rüütel oli see mees, kes 1990ndal aastal Harku vallale jälle õiguse iseseisva vallana tegutseda. Esimene Harjumaa omavalitsuste päev toimus ka Tabasalus ehk Harku vallas.“

Ta märkis, et päev, mil kohtus president Rüütliga on tal hästi meeles. „Ma olin isegi ühel pildil temaga.“

Üks härrasmees sõnas, et Arnold Rüütel jääb talle meelde kogu oma elu ja tööga. Nii põllumajanduse juhi kui ka presidendina. „Minu meelest ta ei teinud midagi halba ja [ta] meeldis rahvale – see oli kõige tähtsam,“ sõnas härra.