20. jaanuaril ametisse asuv Trump on öelnud, et Gröönimaa omamine ja kontrollimine on USA jaoks „absoluutselt vajalik“. Sel nädalal antud kommentaarides ei välistanud ta selle elluviimiseks kasutada sõjalisi või majanduslikke meetmeid.

Gröönimaa on olnud 600 aastat Taani osa. Selle 57 000 elanikku reguleerivad oma siseasju ise, kuid julgeoleku- ja välisasjadega tegeleb endiselt Kopenhaagen. Saarele on juba tagatud USA julgeolekugarantiid Taani NATO liikmelisuse kaudu.

USA sõjaväel on alaline kohalolek Gröönimaa loodeosas asuvas Pituffiki õhuväebaasis. Gröönimaa on USA sõjaväe ja selle ballistiliste rakettide varajase hoiatamise süsteemi jaoks strateegiliselt oluline koht, sest lühim tee Euroopast Põhja-Ameerikasse kulgeb läbi saare.

„Ameerika Ühendriikide praegust sõjalist jalajälge Gröönimaal ei ole kavas suurendada,“ ütles USA Kopenhaageni saatkonna pressiesindaja Reutersile. „Me jätkame tihedat koostööd Kopenhaageni ja Nuukiga, et tagada, et kõik ettepanekud vastaksid meie ühistele julgeolekuvajadustele.“

Taani peaminister Mette Frederiksen ütles sel nädalal, et ei kujutaks ette, et USA kasutaks Gröönimaal sõjalist sekkumist. Ta lisas, et Gröönimaa rahvas otsustab ise saare tuleviku üle.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena