Liibanon oli ilma presidendita alates endise presidendi Michel Aouni ametiaja lõppemisest 2022. aasta oktoobris. Joseph Aoun ei ole endise presidendiga suguluses.
Endist presidenti toetas Iraani toetatud rühmitus Hezbollah. Läbirääkimised tema järeltulija üle ei olnud edukad, viimase kahe aasta jooksul on toimunud 12 ebaõnnestunud presidendi valimise katset.
Aoun valiti presidendiks pärast kahte hääletusvooru, teises voorus saavutas ta 99 häält 128-st. See toimus pärast Saudi Araabia ja USA jõulisi jõupingutusi, et koondada toetust Aounile, kes on lähedane mõlema riigi pealinnaga.
Hezbollahi parlamendiblokk ütles, et nad andsid teises hääletusvoorus oma hääled Aounile, et edendada rahvuslikku ühtekuuluvust, kuid jätsid sõnumi saatmiseks esimeses voorus oma hääled andmata.
„Me tahtsime saata sõnumi, et me oleme suveräänsuse kaitsjad,“ ütles Hezbollahi bloki juht Mohammad Raad ajakirjanikele.
Pärast presidendiks kuulutamist astus Aoun armee ülemjuhataja kohalt tagasi. Oma vastuvõtukõnes tervitas Aoun uue ajastu algust Liibanonis, lubades tegeleda riigi arvukate majanduslike ja poliitiliste kriisidega.
Ta andis ka harvaesineva lubaduse monopoliseerida relvad riigi mandaadi alusel, mis on vihje Hezbollahi arsenalile. Iisraeli poolt konflikti ajal antud rasked löögid ja Hezbollahi liitlase Süüria presidendi Bashar al-Assadi võimult kukutamine taaselustasid pikaajalise riigisisese arutelu rühma desarmeerimise üle.
