Haridusministeerium saatis kooskõlastusringile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega kehtestatakse karjäärimudel
(15)
Haridus- ja teadusministeerium saatis arvamuse avaldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu. Sellega on kavas luua ühtne koolijuhtide värbamise ja atesteerimise süsteem, kehtestada õpetajatele karjäärimudel ning laiendada kvalifikatsioonile vastavate õpetajate hulka.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul on muudatuste ajendiks vajadus ühtlustada üldhariduskoolide juhtimise kvaliteeti, pakkuda õpetajatele karjäärivõimalusi ning laiendada õpetajaametisse kvalifitseeruvate inimeste ringi.
„Koolijuhtimine mõjutab otseselt nii õpetajate töötingimusi kui ka õpilaste õpitulemusi, seetõttu ongi vaja süsteemselt juhtide arengut toetada ning nende tööd tagasisidestada. Õpetajate karjäärimudel on aga samm edasi õpetajaameti väärtustamisel ja töötingimuste parandamisel,“ selgitas minister. Kallas loodab, et muudatused toovad kooli õpetajaid juurde, sest edaspidi on võimalik ka varasemalt pedagoogilise hariduse omandanutel õpetajaametisse asuda ning samuti hakkavad õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastama doktorikraadi omanikud.
Õpetajate karjäärimudeli eesmärk on toetada õpetajate professionaalset arengut ja tagada ühtne ning läbipaistev karjäärivõimaluste süsteem. Õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja.
Hetkel puudub õpetaja karjäärimudel ning kõikidele õpetajatele kehtib sama riiklik töötasu alammäär. Seadusemuudatus tagab nii neile, kes on küll õpetajakoolituse läbinud, aga erialal töötanud ei ole, kui ka neile, kel olemas doktorikraad, võimaluse kvalifikatsiooninõuetele vastavana ametisse asuda. Ministeeriumi sõnul on oluline, et see teekond oleks võimalikult sujuv ja ametisse asumisel ei oleks kitsendusi. Seetõttu kaotatakse praegune nõue, mille kohaselt pidi enne 2013. aasta 1. septembrit pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse omandanud isik olema ka õpetajana töötanud enne nimetatud kuupäeva.
Ühtlasi vastavad edaspidi nõuetele ka doktorikraadi omanikud, kel on eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetajana töötava isikuga, kes alles õpib õpetajakoolituses, võib koolijuht edaspidi sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks senise ühe aasta asemel. Nii saab inimene omandada nõutava kvalifikatsiooni samal ajal õpetaja ametikohal töötamist jätkates.
Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks viiakse edaspidi vähemalt üks kord aastas koolijuhiga läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine. Kui arenguvestluse läbiviimine on tööandja ülesanne, siis atesteerimisse panustavad olulisel määral ka koolijuhid läbi Eesti koolijuhtide ühenduse. Selleks, et ka koolijuhtide värbamine oleks üle Eesti võimalikult ühtlase kvaliteediga ning professionaalne, hakkab konkursikomisjoni kuuluma üks ühenduse määratud koolijuht.
Koolijuhtide atesteerimissüsteemi loomine lähtub Eesti haridusvaldkonna arengukavast, kus on eesmärgiks seatud koolijuhtide professionaalse arengu toetamine ja nende hindamissüsteemi väljatöötamine ning rakendamine. Atesteerimise süsteemi kavandi on välja töötanud Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia koostöös Eesti koolijuhtide ühenduse, haridus- ja teadusministeeriumi töörühmaga ning kaasatud oli ka Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni töörühm ning koolipidajate esindajad.
Haridus- ja teadusministeerium on suve lõpus partneritelt saadud tagasiside põhjal põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõud täpsustanud. Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 2026. aastal. Tagasisidet partneritelt oodatakse 28. jaanuariks. Paralleelselt partneritelt tagasiside kogumisega jätkab ministeerium tööd üldhariduskooli õpetajate karjäärimudeli ja direktorite atesteerimise rakendusaktide ettevalmistamisega.
