Päevakorras oli linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine ning uue abilinnapea valimine. Istungile tulid kohale ainult koalitsiooni liikmed ehk 17 saadikut.
Volikogu kinnitas neljakohalise linnavalitsuse, kuhu kuuluvad lisaks linnapea Raigile ka abilinnapea Marina Šurupova, linna rahandusameti juht Jelena Golubeva ning linnamajandusameti direktor Natalja Šibalova.
Lisaks kinnitati eelmisel korral valitud Narva volikogu aseesimeeste Vladimir Zavoronkovi ja Jana Kondrašova hüvitis, milleks on 1500 eurot kuus.
Võimu haaras Raiki ja Stalnuhhini koalitsioon
Narvas toimus 28. detsembril võimupööre – linnavolikogu umbusaldas endist linnapead Jaan Tootsi. Tänasest võtab juhtimise üle juba kolmandat korda linnapeaks valitud Raik, kes valiti tagasi 17 häälega. Kokku on volikogus 31 liiget.
Narvas haaras võimu Raiki ja Stalnuhhini koalitsioon.
Toots ütles detsembris pärast istungit RusDelfile, et Narva linn vajab nüüd rahu ning kohalike valimisteni on jäänud üheksa kuud. Ta lisas, et seniks ta uuesti linnapea toolile naasta ei kavatse. Lisaks on tema sõnul veel küsimärk see, kas ta kandideerib sügisel kohalikel valimistel Narvas või mitte. Umbusaldus oli tema jaoks aga üllatav, sest kuu aega tagasi see ei õnnestunud.
Ta märkis, et linnavolikogu liige Vladimir Žavoronkov, kellele pakuti koalitsioonis volikogu esimehe kohta ja kes toetas Tootsi, hääletas ootamatult umbusaldamise poolt. Ka mitmed teised liikmed lubasid algselt Tootsi paadis olla, kuid muutsid viimasel hetkel meelt ega andnud põhjuseid. „Need on Narva mängud. Kui aus olla, siis neile lubati midagi häälte eest, kahju on Narva elanikest,“ ütles Toots.
Raik sõnas, et peamine on mõelda linna ja selle elanike heaolule, jättes poliitilised mängud selja taha. Ta lisas, et Narva poliitika on omapärane ning see võib kiiresti ühes või teises suunas muutuda. Ta võrdleb seda libeda teega, mis on kive täis.
Ta märkis, et jaanuaris ametisse astudes on tema jaoks kõige olulisemad teemad küttehinnad ja töökohad. „Peame leidma lahendused, kuidas küttehinnaga toime tulla ja ma hakkan seda esimesel võimalusel kliimaministeeriumiga arutama. Jah, praktiliselt see ei sõltu küll linnast, aga me peame rääkima erinevate inimestega, et leida võimalusi, mida teha,“ sõnas Raik.
