Reuters: Aserbaidžaani lennuk tulistati alla Vene õhutõrjesüsteemiga Pantsir-S

Aserbaidžaani juurdlusega kursis olevad neli allikat ütlesid eile Reutersile, et Kasahstanis alla kukkunud Azerbaijan Airlinesi lennuki tulistas alla Vene õhutõrje.

Lend J2-8243 kukkus alla kolmapäeval Aktau linna lähedal. Hukkus 38 inimest.

Embraeri reisilennuk oli teel Aserbaidžaani pealinnast Bakuust Tšetšeenia pealinna Groznõisse, aga lendas sadu kilomeetreid üle Kaspia mere ja kukkus alla selle vastaskaldal. Venemaa lennundusametkond rääkis võimalikust kokkupõrkest linnuga. Miks lennuk üle Kaspia mere lendas, ametnikud ei teatanud. Lähim Venemaa lennuväli lennuki teel, Mahhatškala, oli kolmapäeva hommikul suletud.

Üks Aserbaidžaani juurdlusega kursis olev Aserbaidžaani allikas ütles Reutersile, et esialgsetel andmetel sai lennuk pihta Vene õhutõrjesüsteemi Pantsir-S raketiga. Allika sõnul halvati lennuki sidesüsteemid Groznõile lähenedes elektroonilise sõjapidamise süsteemidega.

„Keegi ei väida, et seda tehti meelega. Võttes aga arvesse kindlaks tehtud fakte, ootab Bakuu, et Vene pool tunnistaks Aserbaidžaani lennuki allatulistamise üles,“ ütles allikas.

Veel kolm allikat kinnitas, et Aserbaidžaani juurdlus on jõudnud sellele esialgsele järeldusele.

USA allikas ütles eile Reutersile, et on esialgseid viiteid sellele, et Vene õhutõrjesüsteem võis lennukit tabada.

Kasahstani asepeaminister Kanat Bozõmbajev ütles, et ei kinnita ega lükka ümber teateid, et lennuki tulistas alla Vene õhutõrje.

Aserbaidžaani parlamendi liige Rasim Musabekov teatas, et Venemaa peab lennuki allatulistamise eest vabandama.

„Lennuk tulistati alla Venemaa territooriumil, taevas Groznõi kohal. Ja eitada seda on võimatu. /.../ Need, kes selle toime panid, tuleb võtta kriminaalvastutusele, tuleb maksta kompensatsiooni inimeste hukkumise eest ja kannatanutele. Kui seda ei tule, lähevad suhted loomulikult teisele alusele,“ ütles Musabekov Aserbaidžaani uudisteagentuurile Turan.

Vene Telegrami kanal „VTšK-OGPU“ teatas, et kaks nädalat enne katastroofi paigutati Groznõi lennuvälja juurde kaks Pantsiri. Väidetavalt said Vene võimud kohe aru, mis reisilennukiga juhtus, sest minut pärast selle pihtasaamist, kuulutati välja režiim Kovjor.

Lennuk püüdis Groznõis maanduda, aga navigatsioonisüsteemid olid halvatud, sest töötasid elektroonilise sõjapidamise vahendid, ja kui lennuk võttis kursi tagasi Bakuusse, tulistati selle pihta.

Sel hommikul tulistati Tšetšeenias alla kolm drooni. Üks lendas Groznõi Vissaitovski rajooni suunas ja kaks põhja poole Naurskaja rajooni, kus ka lennukile löök anti. Lennuki meeskond arvas alguses, et toimus kokkupõrge lindudega.

„Kokkupõrge lindudega“ toimus kell 8.16. Plaan Kovjor, mille järgi pidid kõik tsiviillennukid ohtlikust tsoonist lahkuma, käivitati kell 8.17 ehk pärast elektroonilise sõjapidamise vahendite ja õhutõrje „edukat“ kasutamist.

„Sealjuures ei saanud lennuk mingeid hoiatusi. Reglemendi järgi pidi Kovjorist lennuki meeskonnale tsiviilsagedusel teatama lennujuht, aga nagu selgub suhtluse üleskirjutusest, mingeid hoiatusi ei olnud,“ kirjutas „VTšK-OGPU“.

Kanali andmetel kinnitas tol päeval vastutav olnud lennujuht, et plaani Kovjor käivitamisest sai ta sõjaväelastelt teada alles kell 8.21. Selleks hetkeks oli Bakuu-Groznõi lennuki meeskond juba teatanud probleemidest seoses „kokkupõrkega lindudega“ ja küsinud andmeid varulennuvälja kohta.