Töökuulutuses on kirjeldatud, et tulevase riigiarhitekti ülesandeks saab riikliku ruumiloome ja riigimaade strateegia kujundamine, erinevate osapoolte töö koordineerimine ja kvaliteetse ja kestliku ruumilise arengu visiooni ellu viimine.
Maa- ja ruumiameti peadirektor Kati Tamtik kirjutas töökuulutuse juures, et riigiarhitekti amet annab võimaluse teha midagi, mida Eestis varem tehtud ei ole.
„Sul on võimalus olla esimene Eesti riigiarhitekt, kujundada Eesti ruumiloome strateegiline vaade, üles ehitada meeskond, kes viib ellu suuri muutusi, ning võtta eestkõneleja roll, esindades valdkonda nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt,“ seisab kuulutuses.
Tulevaselt riigiarhitektilt oodatakse sobiva valdkonna magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridust, volitatud arhitekti või ruumilise keskkonnaplaneerija kutsetunnistust (tase 7) või samaväärset kogemust, tugevat sisuvaldkonna ekspertiisi (sh õigusruumi tundmist), laiapõhjalisi teadmisi ruumivaldkonnast ja arusaamist maapoliitika põhimõtetest, avaliku sektori töö- ja otsustusprotsesside tundmist, head meeskonna loomise ja juhtimise oskust ning väga head eesti ja inglise keele oskust.
Kasuks tuleb ka vähemalt kümneaastane töökogemus arhitekti või ruumilise planeerijana ning avalikus sektoris töötamise kogemus. Soovijatel palutakse 15. jaanuariks saata maa- ja ruumiametile oma CV koos palgasooviga ning maksimaalselt kahe leheküljeline esse teemal „Eesti strateegiline ruumiloome visioon“.
Riigiarhitekti ametikoha loomisest on Eestis räägitud juba väga pikalt. Näiteks 2007. aastal kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas arhitektid jäid KUMUs korraldatud ruumilise planeerimise konverentsil valdavalt seisukohale, et Eesti vajab riigiarhitekti institutsiooni.
