Tele2 IT-teenuste valdkonnajuht Janek Jaago on omal nahal läbipõlemist kogenud. „Võib öelda, et see oli mitme asja kokkulangevuse tagajärg. Mul läks tööalaselt väga hästi – nii Tele2s kui ka missiooniprojektis ALPA Kidsis, kus arendame väikelastele õppevahendeid. Saavutasime järjest uusi eesmärke, aga tööd oli ka selle võrra rohkem. Suvisel ajal polnud isegi hullu, sest koguaeg oli valge ning pikaleveninud tööpäevad ei häirinud rütmi,“ meenutab ta.

Kõik muutus, kui saabus sügis ja sellega koos viiruste hooaeg. Lapsed haigestusid ning lapsevanemal jäi unetunde järjest vähemaks. „Tele2s on loodud kõik võimalused puhkamiseks, isegi piiramatu tasustatud puhkus, aga mingil põhjusel tundsin, et pean ära kannatama,“ ütleb Jaago. „Arvasin, et vean muidu kolleege alt ja ilma minuta kukub kõik kokku.“ Magamatus ja stress viisid lõpuks selleni, et ta otsustas minna ülemuse juurde ja öelda, et ta nüüd võtab puhkuse ja jääb haigete lastega koju, mitte ei ürita nende kõrvalt vapralt tööd teha.

„Õnneks sain ühel hetkel aru, et tegin vea ja küsisin puhkust. Kusjuures sain veel juhilt range loengu, et miks ma üldse nii kaua sellega ootasin ja ammu oleks võinud haigetele lastele keskenduda. See oli oluline õppetund – puhkama peab regulaarselt ja keegi ei tohiks tunda, et on asendamatu,“ ütleb ta.

Avad telefoni ja juba oled maha jäänud

Tööõnne spetsialist Tiina Saar-Veelmaa sõnul on läbipõlemise üheks peamiseks põhjuseks kaasaegse elu intensiivsus. „Info ja tehnoloogia ajastul on teave ning võimalused alati käeulatuses ja lisaks võrdleme end pidevalt teistega. See kõik loob tunde, et peame rohkem pingutama ja paremad olema. Pidev pinge närvisüsteemis päädib aga lõpuks vaimse tervise probleemidega,“ selgitab ta.

Võib-olla on paljudele tuttav see tunne, kui igapäevane „to-do list“ täitub tööülesannete, õpingute, trenni, koristamise ja lugemisega. „Inimene peab olema justkui kümnevõistleja. Tulemuseks on see, et ärkad hommikul üles ja juba oled justkui võlgu, sest nii palju on teha,“ kirjeldab Saar-Veelmaa.

Sotsiaalmeedia lisab sellele veel ühe kihi. Avad telefoni ja näed teiste edulugusid, reise ja „täiuslikku elu“, mis tekitab hirmu, et jääd millestki olulisest ilma – seda nähtust nimetatakse „FOMO-ks“ ehk ilmajäämishirmuks. See tunne võimendub just pühade ajal, mil sotsiaalmeedias avaldatavate postituste arv kasvab hüppeliselt. Facebook Insights andmetel suureneb postituste maht novembrist jaanuarini koguni 26%. See kõik süvendab tunnet, et tuleb rohkem pingutada, paremini hakkama saada ja „midagi olulist“ mitte maha magada.

Head aega ekraanid!

Uuringud on tõestanud, et pidev sotsiaalmeedia sirvimine mõjutab meie heaolu negatiivselt, eriti passiivne scrollimine, kus kasutajad lihtsalt vaatavad teiste postitusi, ilma et ise aktiivselt suhtleksid. Journal of Social and Clinical Psychology avaldas 2020. aastal uuringu, milles leiti, et passiivne sotsiaalmeedia tarbimine on seotud madalama meeleolu ja suurenenud üksindustundega. Pühade ajal, kui ootused „täiuslikule ajaveetmisele“ on kõrged, võib see mõju olla veelgi suurem.

Selleks, et vähendada digistressi ja parandada vaimset heaolu, kutsub Tele2 inimesi osalema algatuses „Head aega ekraanid“. Kampaania eesmärk on teadlikult piirata nutiseadmete kasutamist pühadeperioodil ja avastada tähenduslikumaid viise pühade nautimiseks.

Telefoni kasutamise piiramine ei ole keeruline – nii Androidi kui ka Apple’i seadmetes on sisseehitatud tööriistad, mis võimaldavad seada igapäevaseid ekraaniaja piiranguid nii konkreetsetele rakendustele kui ka seadmele tervikuna. Kui kasutajal on keeruline iseenda vastu distsiplineeritud olla, saab lisada ka paroolikaitse, mis välistab võimaluse piiranguid lihtsasti tühistada.

Ekraanist eemalolek loob tingimused tõeliseks lähedustundeks, vestlusteks ja mälestusteks, mis kestavad palju kauem kui ükski sotsiaalmeedia postitus. Pühad on hea aeg teha samm enda teadlikuma ajajuhtimise suunas ja annab väärt teadmisi, mida uude aastasse endaga kaasa võtta.

Jaga
Kommentaarid