Ringmajanduskeskused kutsuvad meistrite käe all parandama, restaureerima ja korduskasutama

Tallinn on viimastel aastatel panustanud elanike teadlikkuse tõstmisesse, et suurendada korduskasutust ning vähendada ületarbimist ja keskkonnakoormust. Selle juures on oluline pakkuda inimestele mugavaid võimalusi korduskasutuseks, näiteks kujundatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse abil jäätmejaamad ümber ringmajanduskeskusteks koos parandustöökodade ja korduskasutusruumidega.

KIK-i toetatud projektiga rajas linn punktid, kus inimesed saavad parandada tekstiilist, puidust ja metallist esemeid. Jäätmejaamades on nüüd korduskasutusruumid, kuhu inimesed saavad jätta kasutuskõlblikke asju, mida keegi teine uuesti kasutada saaks.

Värskelt avatud Lilleküla ringmajanduskeskuses on lisaks kaasaegsele jäätmejaamale eraldi ruumid kasutuskõlblike esemete vastuvõtuks, korduskasutusruum, parandustöökojad ning ööpäev läbi avatud jalgratta paranduspunkt. Töökodades saavad inimesed kasutada oma asjade parandamiseks kõiki seadmeid ja tarvikuid, vajadusel juhendavad neid töökoja meistrid.

Keskuses on elanike kasutada kaks parandustöökoda: pehme mööbli töökoda ja õmblus-parandustöökoda. Pehme mööbli parandustöökojas on külastajatele abiks parandustöökoja meister – mööblirestauraator ja sadulsepp Imbi Aaslav-Kaasik. Töökojas on universaalõmblusmasin, poroloonisaag, nööbimasin, kompressor ja klambripüstolid. Kõik parandamiseks vajalikud materjalid, nagu täite- ja kattematerjal, tuleb huvilisel ise kaasa võtta.

Õmblus-parandustöökojas parandab oma rõivaeset või kodutekstiili külastaja ise, kohapeal nõustab ja aitab meister Kersti Pilov. Töökojas on koduõmblusmasinad, overlokmasin, universaalõmblusmasin, vaakumi ja auruga triikimiskeskus ning väikevahendid. Ise tuleb kaasa võtta paigad, lukud, nööbid, sobiv niit jms.

Töötubades saab nõu ja uusi oskuseid iga huviline

Ringmajanduskeskuste töökojad pakuvad kolme laadi teenuseid. Esmajärjekorras oodatakse inimesi oma esemeid parandama kindlatel kellaaegadel avatud töökotta – huvilised saavad tulla, küsida meistritelt nõu, kasutada töötegemiseks töökoja vahendeid ning seda kõike tasuta.

Teiseks korraldavad ringmajanduskeskused tasuta töötube, näiteks Pääskülas oli Eelmaa sõnul sel kevadel väga populaarne puidust aiamööbli hooldamise koolitus. „Arvestame muidugi töötubade korraldamisel ka piirkonnaga, kus töökoda asub, ja mille vastu inimesed huvi tunnevad,“ täpsustab ta.

Kolmandaks pakume 3‒4-päevaseid lühikursusi ehk meistriklasse, mida viib läbi oma eriala ekspert. „Näiteks võib tuua tihva ja kirivöö meistriklassi, kus kõigepealt meisterdas iga osaleja endale tihva ehk tööriista kirivöö valmistamiseks ning seejärel hakati tegema juba kirivööd,“ kirjeldab projektijuht. Sellised kursused on tasulised.

Eelmaa sõnul on plaanis arendada töökodade tegevusi samm-sammult. „Nii KIK-i projektist kui ka meie enda huvist tulenevalt oleme igas parandustöökojas keskendunud andmekorjele, mis on väärtuslik teave järelduste tegemiseks, mille järele on huvi ja nõudlus. Pääsküla parandustöökojas oleme kogunud juba terve aasta infot, kui palju kliente käis, mida parandas, mille kohta konsultatsiooni küsis. Kindlasti on meie märksõna hooajalisus – suviti on huvi muruniidukite, jalgrataste ja saunakeriste parandamise vastu, talvel on päevakorras muud teemad.“

Korduskasutusruum päästab korralikud esemed

KIK-i projektiga sisustati Pääsküla korduskasutusruum ja rajati Lillekülla uus moodne tuba korralike esemete jagamiseks. „Korduskasutusruumid võtavad inimestelt tasuta vastu puhtaid, terveid ja korralikke asju, et need ei lõpetaks oma elu jäätmete hulgas. Teised ringmajanduskeskuse külastajad saavad meelepäraseid esemeid tasuta kaasa võtta ning selline esemete inimeselt inimesele liikumine ergutab korduskasutust ning vähendab uute asjade tarbimist,“ selgitab Eelmaa.

Ta lisab, et ka seda tegevust analüüsitakse: selleks palutakse klientidel enne eseme kaasa võtmist see kohapeal oleval kaalul kaaluda ning saadud tulemus üles märkida. Kuu lõpus tehakse kokkuvõte, mitu kilo esemeid jäätmete hulka sattumisest päästeti. „Täna toimib see süsteem meil väga hästi nii Paljassaare kui ka Pääsküla korduskasutusruumides. Ühe aastaga ehk alates 2023. aasta septembrist on nende korduskasutusruumide abil ringlusesse suunatud üle kaheksa tonni esemeid. Meil on 12 kategooriat esemeid ja statistika ütleb, et kõige populaarsemad on teise ringi tekstiilid, raamatud ning nõud. Samuti on menukad hobikaubad, nagu jalg- ja tõukerattad.“

Jäätmete sorteerimine ja korduskasutamine läheb inimeste jaoks üha mugavamaks. „Iga uue ringmajanduskeskusega kaasneb kvaliteedihüpe. Võrreldes teiste jäätmejaamadega on Lillekülas näiteks katusega estakaad, et inimestel oleks mugavam jäätmeid autokärust või kaubikust alla konteinerisse visata, samuti on konteinerite kohal valgustatud piktogrammid, et inimestel oleks jäätmeid üle andes lihtsam orienteeruda,“ räägib Eelmaa. „Ka korduskasutusse minevate asjade väljapaneku oleme Lillekülas organiseerinud pisut teisiti: võtame korduskasutusse minevaid esemeid vastu ühes ruumis, sorteerime ning paneme välja nagu kaupluses, kus valik on kureeritud ja inimesed leiavad asju lihtsamalt üles.“

Ringmajanduskeskuste arendamine jätkub

„Ükski tegevus ega mõte ei sünni tühjast kohast – strateegiast lähtudes oleme keskendunud jäätme- ja ringmajanduse valdkonna arendamisele ning liikunud järk-järgult strateegiast praktikasse,“ ütleb Tallinna Ringmajanduskeskuse ringmajade osakonna juhataja ning projektijuht Kädi Eelmaa. „Jäätmekavas on muu hulgas välja toodud suund – jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks. See tähendab, et lisaks jäätmete liigiti kogumisele peame rohkem rõhku panema vähem tarbimisele, asjade parandamisele ning korduskasutusele. Eesmärk on edendada ringmajandust ja toetada elanikke jätkusuutlikumate valikute tegemisel.“

Projekti „Jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks korduskasutuse edendamiseks ja parandustöökodade loomiseks“ rahastaja oli Euroopa Majanduspiirkonna toetused (EMP). Projekt kestis veebruarist 2022 kuni aprillini 2024 ning lisaks Tallinna Strateegiakeskusele ja Tallinna Jäätmekeskusele (praegune Tallinna Ringmajanduskeskus) olid sinna kaasatud ka Oslo linn, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Tallinna Tehnikakõrgkool, Uuskasutuskeskus ja Säästva Renoveerimise Infokeskus. Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ringmajanduse juhtivspetsialist Liina Kanarbik tõdeb, et partnerite leidmine ja taotluse küsimine ei olnud raske ning projekti sisu läks suuresti kokku sellega, mida linn igal juhul teha kavandas.

Suurepärane võimalus selle projekti puhul oli võimalus külastada Norra partnerit ja oma silmaga näha parimaid ringmajanduse praktikaid. „Teistes riikides ja linnades on palju põnevat ära tehtud. Tuleb külastada, õppida ja tagasi tulla ning ise sama hästi või veel paremini teha. Ka Tallinna ringmajanduskeskuste loomisel on mitmed ideed saadud just tänu välispartneritelt õpitule,“ räägib Kanarbik.

Tallinna linna panus ringmajanduskeskuste arendamisse jätkub aktiivselt. Käsil on puiduparandustöökoja loomine Paljassaare jäätmejaama juurde ning korduskasutuspunktide lisamine Rahumäe ja Pärnamäe jäätmejaamadele. Peagi hakatakse ehitama ka Lasnamäe ringmajanduskeskust Punasel tänaval, kuhu lisaks õppeklassidele ning ringpoele ja kohvikule rajatakse jäätmejaam hoonesse sisse. Lasnamäe ringmajanduskeskus peaks valmis saama 2025. aasta lõpuks.

Projekti „Jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks korduskasutuse edendamiseks ja parandustöökodade loomiseks“ toetus oli üle 246 000 euro ning seda rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) vahenditest.