Looduslähedaste lahendustega uuenenud Keila lauluväljak on hästi omaks võetud

Keila lauluväljakul pakub looduse ja kultuuri ühendamine lahendusi kliimamuutuste väljakutsetele. Lauluväljak on suurepärane näide sellest, kuidas tark ja planeeritud ruumilahendus võib teenida kogukonda, olles samal ajal keskkonnasäästlik ja tulevikku vaatav. Vihmaaiad, lilleniidud, rohekatused ja meelteaed on osa lähenemisest, mis panustab loodushoidu ning elukeskkonna kvaliteedi parandamisse.

Keila linna eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja üks samm sel teel oli lauluväljaku ümberehitamine, lähtudes kestlikust mõtteviisist ning looduslähedusest.

Keila abilinnapea Inge Angerjas rõõmustab, et mõni aasta tagasi alustatud projekt lauluväljaku pargiala looduslähedaste lahenduste loomiseks on praeguseks ellu viidud just nii, nagu see algselt sai kavandatud. „Oma koha on leidnud vihmaaiad, hoonete rohekatused, lilleniidud ja väliõppeklass, mis on väga populaarne nii koolitundide ajal kui ka pärast kooli. Igapäevaselt on kogu lauluväljaku ala kasutusel õppeklassina – treppidel tehakse trepijooksu ja tegeletakse sportlike harrastustega, suurel laval toimuvad erinevad tunnid, meelteaed annab võimaluse lõhna- ja maitsetaimi tundma õppida.“

Ta jagab, et kui kevadel tundus, et niidualad jäävadki kauniteks liivasegusteks tühjadeks laikudeks, siis ühel hetkel oli lilleniit õisi täis – moone, metsporgandeid, karikakraid ning sekka teisigi üllatajaid. „Kõik õitses ja suve arenedes tuli õisi juurde ka seal, kuhu me neid ei külvanud. Vihmasajud ja tuul aitasid heas mõttes lilleniitude rajamisele kaasa ning nii mõnigi liik leidis endale koha mitte planeeritud paigas, vaid hoopis seal, kuhu seemned sattusid. Positiivselt üllatasid Eestis toodetud lilleniidumatid, mis juba esimesel aastal andsid järskudel nõlvadel imelise tulemuse.“

Tagantjärele hindab Angerjas, et projekt oli küll keeruline, aga ka väga põnev. Külastajatelt ja kasutajatelt on kuuldud nii kiidusõnu kui ka kriitikat, sest suur ruumimuutus väikelinnas ei jäta külmaks peaaegu kedagi. Julged muutused tekitavad abilinnapea sõnul alati arutelu. „Aga see on hea. Uudsed materjalid on tekitanud küsimusi – näiteks vett imav pinnakattematerjal ökokruus. Maastikuarhitektuursete lahenduste osas on tagasiside olnud väga positiivne,“ ütleb ta.

Lühiajaline investeering toob tulevikus kasu

Angerjas kiidab, et Euroopa Majanduspiirkonna toetuseta ei oleks sellises mahus ellu viidud looduspõhiste lahendusteni jõutud. „Lisaks keerukamale projekteerimisele on rajatud lahendused tavapärastest kallimad, kuid kaasnev kasu liigirikkusele, kvaliteetsele elukeskkonnale ja säästlikule ressursikasutusele kaalub üles rahalise aspekti,“ ütleb ta.

„Esmapilgul tundus, et projekti elluviimine on üsna keerukas, kuid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projektikoordinaatorid olid igati toeks. Julgustav suhtumine ja regulaarsed koosolekud aitasid ajakavas püsida, projekti lõpuüritusel oli kogu tiimil võitja tunne,“ räägib abilinnapea. Ta lisab, et kogemusi jagavad projektis osalenud hea meelega ka teistele ja kui avaneb võimalus Euroopa Majanduspiirkonna meetmest toetust taotleda, hindaksid nad seda kõrgelt ning taotleksid uuesti. „Soovitame seda ka teistele, sest toetus on hea võimalus kavandatud ideed ellu viia ja rajada jätkusuutlikke lahendusi, mis rikastavad elukeskkonda.“

KIK-i elurikkuse ja kliima valdkonna projektikoordinaator Ööle Janson leiab, et Keila lauluväljak on väga hea näide, kuidas teha ala, mis on aktiivses kasutuses ning ennetab kliimamuutuste mõjusid. „Keila projekt lahendab nii põua, üleujutuse kui ka soojussaartega seotud probleeme. Vihmavee kasutamine ja ökoinnovaatilised lahendused aitavad vähendada jooksvaid kulusid ning täidavad ümbritseva keskkonna veevarusid. Kuigi selliste lahenduste ehitamine ja hooldamine on tavalahendustest keerulisemad ning kallimad, pakuvad need kogukonnale pikaajalisi hüvesid.“

Ajaloolise paiga uus elu

Keila lauluväljak on samas kohas asunud umbes sada aastat. See on koht, kus saavad kokku inimesed ja loodus: park on värav terviseradadele, seal ristuvad koolilaste ja haiglasse suundujate teed ning tegemist on traditsiooniline pidupäevade, jaanitulede ja sportimise kohaga, mis vajas juba ammu ruumilist ümbermõtestamist. Ellu viidud lahendus sai terviklik ja töötati välja linnaplaneerijate, arhitektide, maastikuarhitektide, hüdroloogide ning geoloogide, geotehniliste ja veeinseneride, kohaliku omavalitsuse ametnike ning vee-ettevõtte ühise töö tulemusena.

Keila lauluväljak on avalikus kasutuses 24/7, see on lihtsasti ligipääsetav, liikumine alal on kõigile lihtne ja see on hästi valgustatud. Kuna lauluväljak on oluline paik nii kohalike kui ka kogu Harjumaa jaoks, loodi projekti käigus Keila lauluväljaku veebileht.

Projekti „Looduslähedased lahendused Keila lauluväljakul“ toetuse suurus oli üle 606 000 euro ja seda rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) vahenditest.