„See oli Venemaa valitsuse tellitud rünnak Eesti valitsuse vastu.“ Ministri ähvardamise salastatud lugu
(255)Siseminister Lauri Läänemetsa ja venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakovi eraautode lõhkumise taga oli Venemaa sõjaväeluure (GRU). Kuriteo organiseeris kurikuulus venemeelne propagandist Allan Hantsom koos hulga pättide ja endise politseinikuga. Kavas oli veel hulk rünnakuid.
Eelmise aasta 8. detsembri hommikul kella kaheksa paiku astus siseminister Lauri Läänemetsa abikaasa tuppa ja ütles, et kõik nende auto küljeaknad on sisse pekstud. See oli aasta kiireim päev, abikaasa oli hakanud konverentsile kiirustama. Nüüd pidid Läänemetsad tütrele ütlema, et „auto on pisut katki“, ja politseisse helistama.
Siseminister teadis kohe, et see pole tavaline huligaansus. Aknaid oli lõhutud süstemaatiliselt, ometi ei varastatud midagi. Mis täpselt on juhtunu taga, ta siiski ei teadnud. Samal või järgmisel päeval (Läänemets ei mäleta enam täpselt) ütles kaitsepolitsei talle, et asjasse on ilmselt segatud Venemaa eriteenistused. „See oli Venemaa valitsuse tellitud rünnak Eesti valitsuse vastu,“ ütleb Läänemets nüüd.
Sama päeva lõuna paiku sai töö juures kõne venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakov. Helistas šokis abikaasa ja ütles, et nende auto neli akent on öösel puruks löödud. Šumakov tõttas koju. Politseid tuli kaua oodata, kuid kui tööl uudiseid lugenud Šumakov mainis politseile, et tegu on sama kahjustusega nagu siseminister Läänemetsa autol, tegutseti kiirelt. Viie minutiga võeti ühendust ja varsti oli kohal suur rühm kapo uurijaid, kes hakkasid lumelt jalajälgi otsima ja iga detaili mõõtma.
Alles kaks kuud hiljem teatati avalikkusele: toimunud oli Vene eriteenistuste koordineeritud rünnak. Ülejäänud üksikasjad jäid avalikkuse eest saladuseks. Nüüd valgustab Delfi uuriv toimetus esimest korda, kuidas erakordne rünnak toime pandi.
Rünnaku toimumine iseenesest ei ole erakordne. Paljudes Euroopa riikides on viimasel ajal toimunud hulgaliselt sabotaažiakte ja vandaalitsemisi, mille taga nähakse Vene eriteenistuste kätt. Varssavis süüdati kaubanduskeskus, Prahas bussidepoo. On rünnatud sõjaväeosi, tehaseid. Peatatud on plaan lasta õhku kaubalennukeid nii Ühendkuningriigis kui ka Saksamaal. Valmistati ette Saksa suurima relvatootja Rheinmetalli tegevjuhi Armin Pappergeri mõrva. Hiljuti paljastas Delfi eksperiment, kuidas kasutatakse Telegrami platvormi, et värvata Eestis vandaale raskeid kuritegusid toime panema.
Erakordne on esmalt see, et rünnati NATO liikmesriigi valitsuse liiget. Kui Läänemets enda auto vandaalitsemisest teistele selle kandi siseministritele rääkis, olid nad jahmunud. Eriliseks teeb loo Vene sõjaväeluure (GRU) osalus, aga ka pika käsuahela kiire lahtipakkimine ja kõigi selle liikmete kohtu alla andmine, eesotsas tuntud Vene aktivisti Allan Hantsomiga. Tõendid olid nii veenvad, et kõik seitse grupeeringu liiget võtsid süü omaks ja mõisteti süüdi.
Nende kuritegude kohta on väga keeruline infot saada, sest kõik kohtuprotsessid olid kinnised, mis tähendab, et üksikasju keegi avaldada ei tohi. Nii kaitsepolitsei kui ka juhtumit menetlenud prokurör Triinu Olev-Aas on väga kidakeelsed. „Me mõistame antud juhtumis suurt avalikku huvi, kuid detaile kuritegude kohta siiski avaldada ei saa,“ ütleb Olev-Aas.
Peaorganisaator püüdis põgeneda
Päev enne autode rüüstamist valmistus Allan Hantsom, üks kapo aastaraamatute peategelasi ja siinne juhtiv Vene propagandist, Eestist lahkuma. Asjad olid pakitud, kolimisautod täis laaditud. Korteri müügi kuulutused olid juba mõnda aega üleval rippunud. Hantsom teadis, et see on tema viimane päev kodus.
Hetk hiljem olid partei KOOS aktivistil Hantsomil käed raudus. Talle loeti ette tema õigused.
Ta oli parasjagu oma kodu lähistel, kui ootamatult kinni peeti. Hetk hiljem olid partei KOOS aktivistil Hantsomil käed raudus. Talle loeti ette tema õigused. Ühed kaitsepolitsei üksuslased seisid tema kõrval, teised otsisid tema asju läbi. Juba oli teada, et Vene sõjaväeluure GRU oli talle andnud nimekirja inimestest, kelle autosid Eestis rünnata tuli.
Rünnakute eesmärk polnud hirmutada mitte ainult konkreetseid avaliku elu tegelasi, vaid kogu Eesti avalikkust: pingeid kütta, lõhestada, näidata, et Venemaa suudab lääneriikides teha, mida tahab. Loomulikult taheti ka sihtmärke vaikima ehmatada. Kuna vandalismiakte oli plaanitud terve hulk, siis oli kaugem eesmärk juhtida ühiskonna ja otsustajate tähelepanu Ukraina abistamiselt kõrvale.
Just Hantsom oli skeemi keskne tegelane. Tema sai ülesande. Talle lubati raha, üle 10 000 euro. Talle anti sihtmärkide nimekiri. Tema korraldas täideviimise.
Ehkki Hantsom viidi enne kongi, ei õnnestunud ära hoida esimesi rünnakuid, mis toimusid juba samal ööl. Perekond Läänemetsa Volkswagen Passati ja Šumakovi pere Lexuse aknad peksis puruks käsutäitja, kelleni nelja vahendaja kaudu nii kiiresti ei jõutud.
Propagandist ja GRU käepikendus
Endine turvamees Allan Hantsom on pikka aega Kremli huvides võidelnud aktivist. Ta on süüdi mõistetud paremäärmusliku rahvus- ja rassivaenu õhutamise eest. Ta on olnud üks Vene militarismi levitava riikliku propagandaaktsiooni Surematu Polk eestvedajaid ning alatine osaline nende ja paljudel teistel meeleavaldustel. Viimastel aastatel on ta esindanud Vene propagandaväljaandeid, esinedes aastaid Venemaa propagandakanali Sputnik Eesti korrespondendina, isegi kui siinse toimetuse tegevus oli sanktsioonirežiimi rikkumise pärast juba 2020. aastal lõpetatud ja portaal 2022. aastal suletud.
Nii mõnelgi sotsiaalmeediasse laaditud fotol poseerib Allan Hantsom nii, et ta käsi on natsitervituseks taeva poole aetud. Ühel sellisel fotol on tal poeg süles.
Hantsom oli 2000. aastate alguses Venemaa neonatsi Aleksander Barkašovi algatatud fašistliku liikumise Eesti eestvedaja. Venemaa neonatside seisukohast oli Balti riikide vene rahvuse kontrolli alt väljumine vaid ajutine probleem, mis tuli lahendada. Millenniumi algul karistas Eesti kohus tollal turvamehena leiba teeninud Hantsomit vaenu õhutamise eest, sest Hantsom levitas oma lendlehes Kolovrat (ee Haakrist) vaenavat natsipropagandat.
Hantsom on viimase kümne aasta jooksul olnud Venemaa infooperatsioonide keskpunktis. Näiteks 2016. aasta kaitsepolitsei aastaraamat kirjeldas, et Sinimägede lahingu mälestusüritust toodi Venemaalt provotseerima tätoveeritud neonats, kellest tehtud fotod täitsid omakorda Venemaa propagandameedia, et näidata Eestit väikese kurja natsiriigina. Samas peatükis ütleb kapo: „Seejuures suunab sellist Surematu Polgu aktivistide tegevust Allan Hantsom.“
Läbi 2010-ndate tegutses Hantsom n-ö valveprotestijana. Poster käes, võis näha teda sisuliselt igal rahvakogunemisel: olgu ta vastu hõberemmelga mahavõtmisele, Rail Balticale, süstlavahetuspunktile või NATO-le. Hantsom oli nimelt Surematu Polgu tuumiku Aleksei Esakovi ja Sergei Tšaulini (mõlemad riigist välja saadetud) kolmas olulisim liige.
2014. aasta Krimmi okupatsiooni tuules hakkas sama Surematu Polgu seltskond organiseerima MTÜ Dobrosvet kaudu „humanitaarabi“ Donbassi. Kuigi algatus võis tõesti päriselt aidata sõjakeerises tsiviilelanikke, oli ettevõtmise keskne motiiv Ida-Ukrainas separatismi toetada. Selleks kasutati ka separatistide sümboleid ja õhutati piirkondade Ukrainast lahkulöömist.
Hantsom esines avalikus ruumis alati topeltrollis: korraldas provokatsiooniakte ja kajastas neid ise Sputniku „ajakirjanikuna“. Hanstomi hea tuttav, portaali Venemaale pagenud eestvedaja Elina Tšerõševa on siiani tagaotsitav: nüüd teeb ta propagandat okupeeritud Ida-Ukrainas.
Hantsom on juhtinud ka propagandaportaali Rodina. Mullu palus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet eemaldada portaalist vaenu õhutavad postitused. Seepeale kurtis Hantsom Venemaa propagandakanalites, et Eestis kehtib karm tsensuur. MTÜ Eesti Indoeurooplaste Liit Rodina üks eestvedajaid on vandalismioperatsioonis osalenud ja tänaseks süüdi mõistetud Andrei Kolomainen.
Olles varem oma propagandakanalites mõnitanud lääne hoiatusi Venemaa pealetungist Ukrainas 2022. aastal, tähistas Hantsom sama pealetungi 24. veebruaril pidulikult viina ja kalaleivaga ning teatas: „Loodan, et kunagi ka minu väike kodumaa vabaneb NATO ikkest.“
Valveaktivist-propagandist Hantsom on proovinud korduvalt kätt poliitikas. 2022 lahkus ta vasakparteist ja liitus tänavu kevadel parteiga Koos, kust temast sai oluline tuumikliige ja ta valiti 2023. aasta oktoobris partei Tallinna osakonna juhatusse. Aivo Petersoni riigireetmise kohtuasjas väidab kapo, et KOOS partei programmi on suunanud Venemaa eriteenistused. Hantsom ning tema GRU seos on järjekordne märk luureteenistuste rollist selle erakonna juhtimises.
Kokkuvõttes on Hantsom seotud olnud pea kõigi märkimisväärsete Venemaa mõjuagentide ja -operatsioonidega Eestis.
Hantsom on ühelt poolt aastaid korraldanud Eesti-vastaseid meeleavaldusi ja teisalt esinenud „ajakirjanikuna“, kes neid kajastab. Et selle kattevarju taha pugeda, on ta näinud palju vaeva, pidades propagandaportaali Rodina ja kirjutades Sputnikule. Ta võltsis isegi pressikaardi, tõestamaks, et on ajakirjanik.
See on Eesti julgeolekuasutuste jaoks tõsine probleem – kuidas tõendada kohtus, et tegemist ei ole ajakirjaniku, vaid tavalise infosõdalasega, kes tegutseb võõrriigi juhtnööride järgi. Hantsom liikus vabalt ringi, filmis koroonapiirangute vastaseid meeleavaldusi ja võimendas oma portaalis vastuolusid kuni arreteerimiseni.
„Kremlil on keeruline ise konflikte tekitada, oluliselt lihtsam on ära kasutada neid võimalusi, kus konflikti säde on juba olemas, ja neid võimendada,“ selgitab kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson.
Seetõttu on Hantsomi riigivastases kuriteos ja GRU-ga koostöö tegemises süüdimõistmine eriti märkimisväärne.
Niiditõmbajad
Delfile teadaolevalt andsid Moskvast pärit ülesande korraldada tuntud eestlaste autode lõhkumine Hantsomile edasi Venemaal elavad GRU kaastöötajad Ilja Botšarov ja Alik Hutšbarov.
Hantsomi vana tuttav Hutšbarov on Petserimaal sündinud, mistõttu sai tänu oma Eesti kodanikest esivanematele 2006. aastal Eesti passi. See määras tema tuleviku.
Nagu paljud Eesti passiga sealsed venelased, hakkas ka tema salakaupa vedama. See oli lihtne: kui vaja, jalutas üle piiri, näitas passi, mingit lisakontrolli või takistamist ei toimunud – Eesti kodanikku Eesti riik kiusata ei tohi. Esmalt vedas sigarette ja muud säärast. Ei olnud rühmituse juht, aga mitte ka lihtne muul.
Siis panused kasvasid. Ta hakkas tegelema inimkaubandusega, vedas piirile juba vietnamlasi. See tähendab, et Vene eriteenistus FSB pakkus talle katust, ilma pole selline tegevus mõeldav. Varsti käskis FSB tal üht-teist ka nende heaks teha. Ja Hutšbarov tegi. Uuris Piusa kordoni politseinike kohta infot, andis selle edasi ja muud säärast.
Seitse aastat tagasi võttis kaitsepolitsei ta kinni. Hutšbarov anti kohtu alla, mõisteti süüdi ja pidi istuma kolm aastat. Ta sõitis Venemaale, salakaubandusega enam ei tegelenud, aga kodukandis liikus üle piiri küll. Oli ka põhjust. Alik Hutšbarov töötas nüüd GRU heaks.
Delfi allikate kinnitusel ei ole Hutšbarov GRU hierarhias kõrgel kohal, tema ja Hantsom olid GRU tööriistad. Sidemeheks sobis aga Hutšbarov ideaalselt, sest Eesti pass jäi FSB kaastöölisele alles isegi siis, kui ta riigivastastes kuritegudes süüdi mõisteti. Nüüdne sõjaväeluure kontaktisik käis täpselt samamoodi üle piiri nagu varem. Suhtles ka Hantsomiga.
Teine Hantsomi kontakt Venemaal ja Hutšbaroviga tandemis tegutseja oli Ilja Botšarov, kes on Delfi allikate kinnitusel samuti GRU-ga seotud. Tema avaliku sotsiaalmeediaprofiili järgi on tegemist Peterburis tegutseva mõjuka poksitreeneriga, kelle blogi Dzen jälgib ligi 100 000 inimest. Tegelikkuses on ta GRU kaastöötaja, kes on peale Eestis rünnakute korraldamise seotud ka Aafrika Initsiatiiviga, Vene valitsuse värske propagandaprojektiga Aafrikas.
Botšarovi-Hutšbarovi duo on Moskva käsul kokku nelja Eestis toimunud vandalismiakti taga: Sinimägedes kahjustati langenud Eesti sõdurite mälestusmärke nii mullu mais kui ka tänavu jaanuaris, Viljandimaal Mustlas soditi veebruaris Alfons Rebase bareljeefi majaseinal ning mullu 8. detsembril vandaalitseti siseministri ja Delfi ajakirjaniku autode kallal.
Ülesanne
Esmalt anti Hutšbarovile ülesandeks leida omasuguseid – teisi Eesti kodakondsusega inimesi –, et rüüstada siinseid mälestusmärke. Seejärel tegi ta eeltööd selleks, et lõhkuda kümmekonna Eesti avaliku elu tegelase vara. Taheti jätta mulje, et rünnakuid teevad Eesti enda elanikud – ühiskonnas on lõhed, siin on palju rahulolematuid, Venemaa ei ole milleski süüdi. Sellepärast oli vandalismiakte kavas võimendada maksimaalselt sotsiaalmeedias.
Piiri taga on umbes 10 000 topeltkodakondsusega inimest.
Piiri taga on umbes 10 000 topeltkodakondsusega inimest. Kaitsepolitsei sõnul on FSB ja GRU hakanud nende seast üha hoogsamalt värbama neid, kes tuleksid vabalt üle piiri. Sodiksid, luuraksid, ründaksid olulisi objekte siin ja teistes NATO riikides, kuhu neil on samasugune vaba ligipääs. Selles ollakse üha edukamad. Enam ei ole need ainult salakaubavedajad või muud pigilinnud, vaid värvatud on märksa peenema hariduse ja elukäiguga inimesi, kellele saab anda keerulisemaid ülesandeid.
Nimekirjas oli üle kümne nime
Botšarov ja Hutšbarov andsid Hantsomile sihtmärkide nimekirja. Üle kümne nime. „Ei olnud üllatavad,“ ütlevad seda näinud. Aga ka, et nimekiri oli „hirmutav“. Kohtu otsusel ja nimekirjas olnute julgeoleku huvides on see salastatud. Sinna kuuluvaid inimesi hoiatas kapo kohe, kui nende nimed teada sai.
Kui helistame läbi Eesti ühiskonnas tuntud Venemaa ja Kremli kriitikuid, kelle puhul võiks sellisesse nimekirja sattumine loogiline olla, siis nad kõik eitavad sellise hoiatuse saamist. Delfile teadaolevalt olid nimekirjas mitu Ukraina jõulise toetamisega silma paistnud tipp-poliitikut ja ka valitsuse liiget, sealhulgas Läänemets. Kuid seal oli ka inimesi, kes oma töö ja tausta poolest kõnetavad siinset venekeelset elanikkonda ning kelle sõnum on vastuolus Kremli põhiteesiga: alla käinud läänes on elu vilets ja kiusatakse venelasi, aga Venemaal on samal ajal kord majas ja läheb hästi.
„Venemaa soovib venekeelset elanikkonda rahuolematuna hoida. Nemad on ehk ka peamine mõjutamise sihtmärk. Kui nüüd keegi väidab, et Venemaa narratiivid ei ole õiged, siis on see neile justkui vastu töötamine,“ ütleb Palloson.
Hantsomile lubati eelarveks üle 10 000 euro. Kõik pidi juhtuma lähema paari kuu jooksul. Hantsom helistas oma vanale sõbrale Andrei Kolomainenile, kellega koos oli peetud veebilehte Rodina ja tehtud poliitikat. Ütles talle, kelle autosid ja miks on vaja rünnata.
Täideviijad
Nooruses töötas Andrei Kolomainen politseinikuna. Paarkümmend aastat tagasi mõisteti ta süüdi jõhkrutsemises. Kolomainen võttis Balti jaamas oma politseiauto peale kodutu mehe, viis ta Paljassaarde, peksis seal vaeseomaks ja jättis abituna metsarajale lamama. Ühel liikumispuudega mehel võttis seadusemees ära ka kargud, jättes liikumisvõimetu pärast peksmist poolsaarele saatuse hooleks. Ta tegi selliseid tegusid korduvalt, kuni jäi vahele, sai kriminaalkaristuse, 34 500-kroonise rahalise karistuse ja lasti lahti.
Mõned aastad hiljem hakkas abitute peksja aga poliitilise liikumise Rodina ninameheks. See viis ta kokku Allan Hantsomiga. Mehed klappisid, koos registreeriti MTÜ Indoeurooplaste Liit Rodina, toimetati samanimelises propagandaportaalis.
2013. aastal ilmus Kolomainen välja poliitilise liikumise Rodina ninamehena ja registreeris Tallinna kohalikel valimistel ka valimisnimekirja Rodina, mille üks kandidaate oli Allan Hantsom. Selle programmis seisti muu hulgas tulirelvade hankimise lihtsustamise ning uimastite, prostitutsiooni ja mitmenaisepidamise legaliseerimise eest.
Viimastel aastatel on MTÜ seisnud tegevusetult ja netiavarustest on pärast Hantsomi arreteerimist kadunud ka portaal.
Hantsomiga võrreldes on Kolomainen hoidnud ühiskonnaelus viimastel aastatel tagaplaanile. Ta on allkirjastanud ja Facebookis üles kutsunud allkirjastama petitsioone näiteks Kaja Kallase tagasiastumiseks. „Antud persoon on kohustatud tagasi astuma. Siis oleks võimalik, et Eesti hakkaks uuesti liikuma iseseisvuse suunas,“ kommenteeris Kolomainen petitsiooni mullu augustis.
„Tagasi põhiseaduslik kord!“ nõudis Kolomainen näiteks ka partei KOOS korraldatud e-valimiste-vastase petitsiooni kommentaariumis. KOOS-i sisu jagab ta Facebookis tihti ja avalikult on ta teatanud, et 2023. aasta riigikogu valimistel hääletas KOOS-i partei juhatuse liikme Aleksei Teterevi poolt.
Viimastel aastatel taksojuhi ja ehitusettevõtjana leiba teeninud ekspolitseinik Kolomainen ei soovinud oma käsi määrida ja pöördus oma tuttava, „teeneka“ kurjategija Anatoli Russini ehk Toliku poole.
Mafiooso ja pisipätid
Russin on Hantsomi ja Kolomaineni värvatud võrgustiku kõige markantsem tegelane. Ehitusvaldkonnas tegutseval Russinil on muljet avaldav kriminaalne taak.
2019. aasta aastaraamatus andis prokuratuur ülevaate 1990. aastatest allilma autoriteedina tegutsenud Gennadi Okunevi kuritegelikust ühendusest. Teiste oluliste liikmete seas märkis prokuratuur ära ka Russini.
Pea kümme aastat tagasi jäi mäekõrguste musklite ja lüüriliste tätoveeringutega Russin vahele narkootikumidega: proovis vahendada üle poole kilo MDMA tablette. Selle eest mõisteti ta 2015. aastal süüdi. Okunev toetas Russinit rahaliselt ka tolle vangistuse ajal, ja kui Russin vangist välja sai, jätkas ta lojaalselt Okunevi pundis.
2017. aastal vabanes ta Rootsi kardinate tagant ja kolm aastat hiljem jõudis uuesti kohtu ette maffiajõugu autoriteetse liikmena. Russin oli jõugus „vanem“ ehk mees, kellele allusid „noored“. Russini ülesanne oli „ühiskassa“ raha kokku korjamine, narkootikumide käitlemine ja „probleemide lahendamine“. Viimaste hulka kuulus ka võlglastelt raha välja peksmine, milles Russin ka osales. Ohtlik mees.
Organiseeritud kuritegevuse juhtumis oli kokkulepe prokuratuuriga Russinit soosiv: ta mõisteti küll viieks aastaks vangi, aga vangi ta ei pidanud minema – sai hoopis viis aastat katseaega, mil pidi hoiduma kuritegudest.
Nagu praegusest juhtumist näha, seda ta ei suutnud. Juulis mõisteti ta GRU orkestreeritud vandalismikatsetes uuesti vangi. Kuigi karistuseks liideti kokku viieaastane vangistus, istus ta reaalselt kinni viis kuud ja vabastati oma elu kolmandale katseajale, ehkki kõiki varasemaid katseaegu on ta rikkunud.
Russin mõisteti uuesti kriminaalkorras süüdi 2020. aasta suvel, ent siis teda vangi enam ei pandud. Loeti sõnad peale, anti tingimisi karistus. Seetõttu saigi Kolomainen Russinilt autode lõhkumise tellida. Russinile lubati selle eest veidi üle 10 000 euro.
Russingi ei haaranud ise härjal sarvist. Tema kaasas järgmise taseme: võitluskunstidega tegelenud Maksim Nesterenko ja Teimur Musajevi, vanad tuttavad kuritegelikust ilmast. Politsei on Nesterenko ja Musajevi mitu korda vahistanud – küll tegelesid nad narkootikumidega, küll peksid kedagi.
„Taoliste kurjategijate kasutamine Venemaa poolt tähendab, et on väga tõenäoline, et ühel hetkel võib toimuda rünnak, kus tsiviilisik saab tõsiselt viga,“ märgib kapo juht Palloson.
Ent ka Nesterenko ja Musajev ei soovinud ise autosid rüüstata. Seega pikenes ahel veelgi.
„See oli juba tänavakultuur oma hierarhiatega,“ ütleb prokurör Triinu Olev-Aas. Otsiti käsutäitjat, sest vastutus taheti edasi veeretada ja ise ei soovitud midagi teha. Iga uue vaheastmega suurenes ka konspiratsioon: otse asjadest ei räägitud ja kokkuleppeid tehti silmast silma.
Kogu protsess läks Hantsomil vaevaliselt, kuriteo toimepanek venis. „Väga kehv tööjõud,“ ütleb üks allikas selle kuldse kriminaalide trio kohta. „Ohmoonid,“ ütleb teine. Pättidel olid kaelas võlad, katseajad, tingimisi karistused, neil oli napp haridus, kui üldse, ja pühenduda ei viitsitud, lubadusi ei täidetud. Vahepeal kurdeti, et kuna ilm on külmaks läinud, ei saa enam midagi teha.
„Väga kehv tööjõud,“ ütleb üks allikas selle kuldse kriminaalide trio kohta. „Ohmoonid,“ ütleb teine.
Lõpuks andsid Nesterenko ja Musajev ülesande Lasnamäe kutile Mihhail Malanskasele, kes oli tol ajal kõigest 21-aastane ja suurtes võlgades. Malanskast polnud varem kriminaalkorras karistatud, kuid väärteokorras küll: liiklussüütegude, narkoaine omamise ja valeväljakutse tegemise eest.
Tema ettevõttel oli 20 000-eurone maksuvõlg ja tänavuse suve seisuga olid tema varad kohtutäituri käpa all seoses mitme võlaga inkassofirmadele. Finantsiline kitsikus võis olla ka motivaator vandalismiaktides osalemiseks.
Malanskas oli see, kes Hantsomi vahistamisele järgnenud ööl kahel autol aknad sisse peksis.
Kui kaitsepolitsei ta paar kuud hiljem maha väänas, ei olnud Malanskasel aimugi, et oli täitnud Vene sõjaväeluure ülesandeid. See iseloomustab kogu Russini punti. Nad ei teadnud, kelle huvides nad tegutsevad, ega sedagi, kelle autosid pidid lõhkuma. Seetõttu said nad ka märksa leebemad karistused, varavastase kuriteo või sellele kihutamise eest.
Kogu protsessis osales teatud „ettevalmistavate tegevustega“ ka Roman Lantsov, kelle täpsem roll jääb eraldi peetud kinnise kohtuprotsessi tõttu varjatuks.
Karistused
Hantsom, Kolomainen ja mainitud Lantsov teadsid täpselt, kelle antud ülesandeid ja miks nad täitsid. Nemad mõisteti kinnistel kohtuprotsessidel kokkuleppemenetluses süüdi riigivastastes kuritegudes.
Päev enne Venemaale põgenemist kinni võetud Allan Hantsom on nüüd vangis. Kohtupidamine tema üle läks kergelt. Tõendid olid piisavad ja Hantsom läks kiirelt kokkuleppele. See aitas tema karistust riigivastase kuriteo eest lühemaks saada. Hantsom peab veetma vanglas kuus aastat ja kuus kuud.
Propagandasõda käib aga edasi. Ka vanglast on Hantsom saatnud välja kirju ja andnud isegi intervjuu venemeelsele propagandistile Oleg Bessedinile. Intervjuus teeskleb Hantsom, et ei tea, milles teda süüdistatakse, ja väidab, et on riikliku tsensuuri ja meelsuskontrolli ohver.
See pimesikumäng polnud kohtus võimalik suuresti tänu kogutud tõenditele ja sellele, et võimalik oli paljastada kogu kuritegelik ahel.
„Tegemist oli keerulise menetlusega, kus iga ahela lüli tuvastamisel oli oluliseks vahendiks sideandmed. Nendeta polnuks võimalik iga ahela lüli tuvastada ja tabada,“ nendib kaitsepolitsei peadirektor Palloson.
Hantsom on ainus, kes reaalselt pikaks ajaks vangi pandi. Ülejäänud meestest valdav osa said šokivangistuse ja kaks meest tingimisi karistuse. Neid sai seaduse järgi karistada katse staadiumisse jäänud varavastase kuriteo eest. Siin on karistused märksa leebemad kui riigivastase kuriteo puhul. Katseajad on pikad, kontrollrežiim karm, kuid siiski on nad juba vabaduses. Rolli mängisid nii kokkuleppele minek kui ka uurimisele kaasaitamine.
Andrei Kolomainen kinnitas Delfile, et tema ei ole talle süüks pandud tegusid toime pannud ega kedagi kaasanud.
Kui võimalik, võttis Delfi asjaosalistega sõna andmiseks ühendust. Hantsom on vanglas ja tema kommentaari polnud võimalik saada. Russin, Nesterenko ja Malanskas ei vastanud ning meil ei õnnestunud tuvastada Musejevi kontakti. Andrei Kolomainen kinnitas Delfile, et tema ei ole talle süüks pandud tegusid toime pannud ega kedagi kaasanud. Tema ainus süü olevat selles, et kui ta sai võimalikust vandaalitsemisest teadlikuks, siis ta ei teavitanud sellest. „Mina võtsin kohtus omaks ainult selle, et ma ei läinud koputama. Ülejäänud asjadest ma ei tea mitte kui midagi.“
Kohus seda versiooni ei toetanud ja mõistis Kolomainenile nelja-aastase vangistuse, millest kohe tuli kanda viis kuud, ülejäänu jäi tingimisi nelja ja poole aasta pikkuse katseajaga.
Teistegi šokivangistused on läbi ja nad jalutavad linna peal. Juba kolmas kord tingimisi karistada saanud ja iga kord tingimusi rikkunud Anatoli Russin on sage külaline pealinna jõusaalides.
Mihhail Malanskas asutas juulis uue osaühingu. Sellel on juba maksuvõlad.
„Kogu skeemi peamine organiseerija Eestis oli Allan Hantsom. Tema puhul oli seetõttu kindel tingimus – aastatepikkune reaalne vangistus,“ ütleb riigiprokurör Olev-Aas.
Rahvusvaheliselt tagaotsitavad
Hantsomi GRU kontaktid Alik Hutšbarov ja Ilja Botšarov on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Selle nädala alguses nad seda veel ise ei teadnud. Mõlemad redutavad Venemaal ja kätte neid ei saa, aga vähemalt ei saa Hutšbarov tagaotsitavana enam piiripunktis oma Eesti passi lehvitada ja siin segamatult ringi liikuda.
Ükski ketis osaleja lubatud raha ei näinud. Selle asemel said nad kraesse menetluskulud ja käitumiskontrolli.
Ükski ketis osaleja lubatud raha ei näinud. Selle asemel said nad kraesse menetluskulud ja käitumiskontrolli. See tähendab, et nad elavad nagu puuris: peavad käima pidevalt kontrollis, riigist lahkuda ei tohi, loata ei tohi kolida uude korterisse ega vahetada töökohta, keegi kogu aeg jälgib, ja kui midagi veel korraldavad, lähevad joonelt vangi. Neljale varavastase kuriteo toimepanijale määrati ka alkoholi tarvitamise keeld.
Mingit abi Venemaa neile ei anna. „See on GRU muster,“ ütleb Triinu Olev-Aas. „Kaastöötajad jäetakse omapäi.“
Kaitsepolitsei hoiatab niisamuti: loodetud tasu asemel jääb kurjategijatele kohustus hüvitada lõhutud vara ja tasuda kohtukulud. „See kohustus ületab Venemaa lubatu ja enamasti maksmata jääva tasu. Seega ei tasu selline ettevõtmine ära,“ ütleb Palloson. „Kaitsepolitsei tabab kurjategijad varem või hiljem.“
Küsime Triinu Olev-Aasalt, kas tema arvates on GRU sihtmärgid, kes praeguseks teavad, et neid taheti rünnata, kuidagi vaiksemaks jäänud ja ettevaatlikumaks muutunud. Ta vastab lühidalt: „Ei ole.“
