TAGATUBA | Rail Baltica rahavajadus lööb hinge kinni. Lisaraha otsitakse palavikuliselt

Rahapuuduse tõttu otsustati, et esialgu hakkab Tallinna-Varssavi rong sõitma Riiast mööda. Järgmistel aastatel hakatakse aga tegema veelgi tihedamat ja pingelisemat tööd selle nimel, et Rail Baltica ei jääks Eesti, Läti ja Leedu maksumaksjale halvavaks koormaks.

Eesti vaatenurgast oli ideaalne plaan see, kui Lätis saanuks 2030. aastaks valmis nii sealne Rail Baltica põhitrass kui ka nn Riia silmus, mis ühendaks põhitrassi paarikümne kilomeetri kaugusel asuva Riiaga. Ideaalsest järgmine olnuks see, kui lätlased öelnuks, et 2030. aastaks ehitatakse põhitrass ja taotletakse raha järgmisest Euroopa Liidu eelarveperioodist Riia silmuse siiski enam-vähem samas ajakavas valmis ehitamiseks. Kolmas, veel vähem ideaalne variant oli ehitada põhitrass välja ja panna Riia ühendus ootele.

Kui kolme riigi peaministrid ülemöödunud nädala reedel Vilniuses kogunesid, olid lätlased juba otsustanud, et käiku läheb variant number kolm. Seega ei saa 2030. aastal ega tõenäoliselt ka järgmistel aastatel sõita Tallinnast otse Riiga ning reis ei hakka kestma kõigest tund ja 40 minutit. Peatrassi ja tulevase silmuse lõikumiskohas tuleb nüüdse plaani järgi istuda ümber vanal rööpmelaiusel sõitvale rongile ning kogu teekond venib umbes poole tunni võrra pikemaks.