„Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatus vastab ühiskonna ootusele saada avalikult sektorilt vastuseid senisest kiiremini. Ettevõtetele tähendavad kiiremad vastused võimalust riigiga suhtlemise asemel oma põhitegevusega tegeleda,“ ütles Liisa Pakosta. „Samuti oleme riigis võtnud suuna, et õigusselgus õigusaktides ja seletuskirjades muutuks paremaks, mis peaks vähendama selgitamise vajadust tervikuna“, lisas ta.

Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Samuti peavad märgukirjadele või selgitustaotlustele vastama mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist.

Kehtima jääb põhimõte, et vastus tuleb anda viivitamatult. Erandina on võimalik keerulisemate pöördumiste puhul tähtaja pikendamine. Samuti võib märgukirjale või selgitustaotlusele mitte vastata, kui sama inimene on eelneva aasta jooksul juba samasisulisele pöördumisele vastuse saanud ja vajadust uue info andmiseks ei ole. Vastamata võib jätta ka juhul, kui on selge, et kirjutaja kuritarvitab pöördumise õigust.

Eelnõu võeti vastu riigikogus 3. detsembril ning muudatus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena