Jelena Natalova
FOTO: Delfi Meedia
Aluspesuta raugaeas gei koolis, vene nimega ülikoolist väljajätmine ja pöörane russofoobia, mis viib inimesi haiglavoodisse – Lasnamäe õpetaja Jelena Natalova on elanud mingis teises Eestis, millest meie ei tea midagi. Just sellisest olematust riigist räägib ta ahastusega pärast Venemaale kolimist propagandameedias. Samal ajal jumaldab ta Putinit, nimetades teda maailma parimaks presidendiks, rõõmustab „kallihinnalise kingituse“, kolmevärvilise lindi üle ja ootab Venemaa kodakondsust. Seni on ta töötu ja on sunnitud tegelema eratundide andmisega, õpetades... eesti keelt.
Novembris ilmusid korraga mitmes Vene propagandakanalis väljavõtted intervjuust Eesti õpetajanna Jelena Natalovaga, kes kolis niinimetatud ümberasumisprogrammi kaudu Venemaale. Ta teatas, et tegi seda, et „päästa vene etnos“, ja rääkis loo sellest, kuidas tema kolleeg vallandati koolist keeldumise eest kanda sini-kollast linti. Venekeelne Delfi kontrollis Jelena jutu tõelevastavust.
„Me tulime päästma vene etnost“
Naine kolis perega Leningradi oblastisse 2024. aasta suvel. Ta jagab sotsiaalmeedias aktiivselt hetki oma elust. Oleg Gazmanovi laulu „Russki mir“ („Vene maailm“) juures avaldas ta 26. augustil postituse: „Oi, ma oleksin peaaegu mööda lasknud minitähtpäeva! Me oleme kuu aega Venemaal olnud! Ei, mitte nii. Me oleme Kodus! Juba terve kuu! Hurraa!“
Jelena on 47-aastane ja on nagu tema praegune meeski sündinud Eestis. Intervjuus YouTube’i kanali „Šprotõ v izgnanii“ autorile Aleksei Stefanovile, kes ise lahkus Lätist, millest ta nüüd halvustavalt räägib, ütles Jelena veendunult, et ärakolimiseks oli põhjuseid palju. „Kui 2022. aastal algas sõjaline erioperatsioon (nii nimetatakse Venemaal sõda Ukrainas – toim), keelas Eesti hariduse andmise vene keeles, võeti vastu seadus eestikeelsele õppele ülemineku kohta kõigi jaoks. Mul on neli last ja kui lasteaia lapsevanemate koosolekul öeldi, et lasteaed läheb üle eesti keelele, oli see viimne piisk, pärast mida me hakkasime mehega põhjalikult ärakolimist arutama. Me saime aru, et ei jää Eestisse mingil tingimusel, suures osas laste pärast. Me läksime lapsi päästma, vene etnost päästma, me langetasime otsuse kolida Venemaale.“
Kes on Jelena Natalova?
Jelena Natalova on Eesti kodanik. Ta töötas tõesti õpetajana. Venekeelne Delfi kontrollis seda Tallinna linnavalitsusest. Ta õpetas 2017. aasta 31. augustist kuni 2024. aasta 19. juunini Tallinna Laagna gümnaasiumis eesti keele baasil prantsuse keelt.
Enne seda lõpetas Jelena Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele võõrkeelena ja kultuuriajaloo erialal. Sealjuures ütleb ta, et õpetajatel on võimatu läbida kategooria C1 keeleeksamit, et koolis õpetamist jätkata: „Kellelgi ei ole kategooriat C1, mille saamiseks on võimatu eksamit läbida, mulle tundub, isegi emakeelsetel.“
Augustis avaldati veebilehel baltija.eu Jelena emotsionaalne ja paljude ebatsensuursete sõnadega kiri, milles näiteks väideti, et pärast tema lahkumist koolist, kus ta õpetas, prantsuse keele õpetajaid „rohkem ei jäänud ja see suund tuleb sulgeda“. Tallinna linnavalitsusest teatati aga, et pärast Natalova omal soovil töölt vabastamist jätkas koolis uus õpetaja ja prantsuse keele tunnid jätkuvad endisel viisil.
„Kui see lugu (Natalova intervjuu – toim) teatavaks sai, et ta oma kooli nii hindab, olid õpilased rahulolematud ja küsisid, miks ta selliseid asju räägib,“ imestas Laagna gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Kraas. „Eriti seda, et prantsuse keelt enam koolis ei ole. Valetas. Prantsuse keel jäi alles ja meie koolis on alati olnud tugev selle keele kallak. Õpilased ütlesid, et ta ise õpetas nii halvasti, et mida ta nüüd laimab.“
„Tal oli väike koormus, nii et koolis käis ta harva,“ lisas Kraas.
„Praegu elame sellest, mis kaasa tõime“
Eestisse jäi Jelena Nataloval vanem poeg, kes on praegu 20-aastane. „Ka temal on Vene-meelsed seisukohad,“ kiirustas Jelena intervjuus Stefanovile ütlema. „Alguses ta nagu ei otsustanud [ära kolida], ja pärast oli juba hilja.“ Ärakolimise peamiseks põhjuseks nimetas Jelena üleminekut eestikeelsele õppele ja „pöörast russofoobiat“. Eestikeelsele õppele üleminekusse suhtub Jelena äärmiselt negatiivselt: „Ma sünnitasin 42-aastaselt tütre ja ma ei sünnitanud eestlast ega Eesti riigi jaoks, see on kindel. Ja kui eelmisel aastal lasteaias lapsevanemate koosolekul meile öeldi, et lasteaed läheb täielikult üle eesti keelele, oli see viimne piisk.“
Sealjuures tunnistas Jelena ise, et tema isa Lembit on eestlane ning tema on sündinud ja kogu elu elanud Eestis. Venemaal teenib ta praegu raha sellega, et õpetab eesti keelt venemaalastele, kes kavatsevad Eestisse kolida (13-18 eurot 60-minutise õppetunni eest). Mingit muud tööd tal ei ole. Intervjuus tunnistas naine, et „praegu elame sellest, mis kaasa võtsime, praegu oleme Venemaa kodakondsuse saamiseks dokumentide esitamise etapis“.
„Ma kuulsin, et ta rääkis russofoobiast, aga siin seda loomulikult ei ole,“ kinnitas Kraas. „Et meie kool asub Lasnamäel, on venekeelsete õpilaste protsent meie koolis üsna suur. Aga meie kool on 100% eestikeelne. Ja ütleme nii, et enamik nendest õpilastest on meelestatud eestimeelselt. Ja ei teki mingeid probleeme. Aga on ka neid, kes on Eesti vastu. Ja selle juured on tihti perekonnas, eks?“
„On variante“
Saatejuht esitas küsimuse: „Kas te sööte Eestis mahamüüdud korteri raha?“
Jelena perekonnal oli tema sõnul tõesti korter Lasnamäel. Nad müüsid selle maha ja tahavad nüüd selle raha eest osta korteri Peterburis. Küsimusele, kuidas viis perekond sellise rahasumma Venemaale, kui eurode väljaveole Eestist Venemaale kehtib piirang, vastas Jelena põiklevalt, et on variante. Rääkides kinnisvara müügist, ei jätnud Jelena kasutamata võimalust värve lisada: tema sõnul on praegu Tallinnas kinnisvara müüa võimatu, aga tema perel olevat vedanud.
„Õnneks tabasime me hetke, kui korterit oli veel võimalik müüa. Me müüsime koos maakleriga umbes kolm kuud ja õnnestus ära müüa. Ma tean, et nüüd on inimestel sellega rohkem raskusi. Kortereid on, aga nõudlust neile ei ole. Tähendab, inimesed ei osta, aga Eestist lahkuvad väga paljud.“ Mis on nende viie kuuga pärast nende korteri müüki Eestis täpselt juhtunud, Jelena ei täpsustanud. Praegu üürib Jelena koos perega korterit 40 kilomeetri kaugusel Peterburist.
„Ma ei taha olla see kolmas sort. Ma tahan olla esimene“
Küsimusele, kes on kohalikud venelased Balti riikides, vastab Jelena mõtlemata – kolmas sort. Teine sort on tema loogika järgi ukrainlased.
„Vene perekonnanimega ülikooli astuda on lihtsalt võimatu. Ja heale tööle, riigiametisse juba kindlasti ei võeta. Ma ei taha see sort olla. Ma tahan olla esimene,“ ütles Jelena veendunult, unustades, et vene nimedega on mitmed riigikogu liikmed, Tallinna linnapea Ossinovski ja minister Svet, rääkimata Eesti kõrgkoolide tuhandetest tudengitest.
„Ma olen kindel, et see on minu kohta. Asi on selles, et kuna ma õpetan ühiskonnaõpetust, siis sellest aastast hakkas kehtima uus seadus. Ja geiabielud on nüüd lubatud,“ kommenteeris endise kolleegi tsitaati Kraas. „Need on asjad, mida me oleme õpilastega arutanud. Mõnele meeldib, mõnele mitte. Minu klassis ei purska keegi nende teemade peale naerma. Mul on täiskasvanud õpilased: 17-19-aastased. Teine asi on see, et ühiskonnaõpetuses tuuakse näiteid demokraatlikest riikidest, kus vähemustel on õigused, aga Venemaal ei ole. Ja ma ise olen neid näiteid toonud, ka selle kohta, et Venemaal on toimunud reidid ööklubidesse ja nii edasi. Ja olen toonud paralleele sellega, et Nõukogude Liit oli koht, kus homoseksuaalsus oli kriminaalselt karistatav, ja tundub, et kõik naaseb jälle selle juurde. Ajaloos puudutan ma samuti usuteemasid, räägin islamist. Seal rõhutakse samuti sellele ja karistatakse. Aga see on õppekava raames. On selge, et ka õpilaste hulgas on nii geisid kui ka heteroseksuaale. Aga homopropagandat ei ole. Jelena puhul on see pigem homofoobia.“
„Keeldusin kandmast sini-kollast linti. Vallandati“
Edasi rääkis Jelena Natalova oma intervjuus õudustest, mis tal tuli Eesti koolis töötades üle elada. Enese sõnul tegeles ta eesti kollektiivis lihtsalt „ellujäämisega“.
„Mingil hetkel muutus lihtsalt väljakannatamatuks see pöörane russofoobia, mis lausa plahvatas. Aga olgem avameelsed, tuttavad eestlased isegi ütlevad venelastele: „Venelaste vihkamine on meil veres.“ Nad ei kõhkle seda ütlemast ja nüüd, kui see neil lubatud on, demonstreerivad nad seda täiel määral.“ Jelena sõnul lõpetasid õpetajatest kolleegid, kellega ta oli enne seda mitu aastat koos töötanud, tema tervitamise ainult selle tõttu, et ta on rahvuselt venelane.
Jelena kolleeg, ukraina keele ja kirjanduse ning inglise keele õpetaja Irina Kassõma ütles venekeelsele Delfile, et nad arutasid mõnikord koos Natalovaga õppetunde. „Jelena õpetas Ukraina õpilastele eesti keelt. Ta kutsuti ukraina ja eesti kirjanduse esitlusele, mille olid ette valmistanud Ukraina õpilased, ja see meeldis talle väga,“ ütles Irina.
Intervjuu käigus selgus aga, et pinge tekkis kollektiivis pärast seda, kui Jelena osales liikumise Koos korraldatud internetiüritusel. Ekraanitõmmist, millele jäi juhuslikult ka Jelena, näidati „Pealtnägijas“ ning seda nägi keegi kolleeg, kes kirjutas sellest töötajate vahelises internetivestluses. Jelena enda väitel sattus ta seetõttu haiglasse.
„Minu kolleeg pillab töötšätis: „Lena, kuidas sa julged üldse selline Vene-meelne olla?“ /.../ Pärast kukkusin ma kõigi nende lugude pärast juba tõsise diagnoosi, paanikahäiretega haiglasse, sisuliselt oli väga keeruline ellu jääda. Ja selliseid lugusid on kahjuks massiliselt.“
Lisaks sellele rääkis Jelena loo sellest, kuidas inimesi vallandatakse Ukraina toetuseks lindi kandmisest keeldumise eest:
„Ma tean kolleegi, kes Eesti koolist lihtsalt vallandati. Noh, tuleb välja, et asja eest vallandati, sest ta keeldus kandmast sini-kollast linti ja kandmast nende toetuseks. Ta ütles, et ei kanna. Talle öeldi, et siis minge töölt minema. Vaat nii.“
Lisaks lindiloole meenutas Jelena, kuidas tal tuli koristada Ukraina lippu oma töölaualt: „Ma jagasin kabinetti inglise keele õpetajaga ja tema pani nende kahe aasta jooksul visalt lauale Ukraina lipu. Mina alustasin hommikut sellest, et koristasin selle lipu ära, panin enda, Prantsusmaa oma, sest ma ei saa aru, mis on Ukraina lipul pistmist Eesti kooli ja inglise keelega. Aga nii me vägikaigast vedasime.“ Koolivideos, milles Natalova esineb, on näha, et tema sõnad on veidi liialdatud. Tundub, et kaadrisse jäänud Ukraina lipp laual teda ei häiri.
„See on fakt. Ta jagas kabinette teiste õpetajatega. Ja nendes klassiruumides olid Eesti ja Ukraina lipud. Iga kord, kui oli tema tund, koristas ta need ära. Ma küsisin ka teistelt õpetajatelt. Seda ta tegi,“ kinnitas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Kraas.
Koolis keelati vene keeles rääkimine?
Venekeelne Delfi pöördus ka selle kooli juhi poole, kus Jelena Natalova varem töötas. Laagna gümnaasiumi direktor Urmas Sadam kinnitas, et tööleping lõpetati pedagoogi enda algatusel. „Õpetajal oli varem probleeme klassis korra hoidmisega, temaga vesteldi sel teemal mitu korda. Töökorralduse rikkumisi ei olnud,“ kommenteeris Sadam. Gümnaasiumi direktor lükkas ümber Jelena Natalova väited, et kedagi on tema koolist vallandatud sini-kollase lindi kandmisest keeldumise tõttu. „Väited, et koolis on keelatud rääkida vene keeles ei vasta samuti tõele,“ lisas direktor.
„Ma ise räägin vabalt vene keelt ja mul on palju venekeelseid sõpru,“ ütles Kraas. „Aga meil on üsna ranged eesti keele nõuded. Olulise osa kooli õpilaste jaoks on kool lihtsalt ainus koht, kus nad saavad eesti keelt praktiseerida. Sest nad on vene perekondadest. Lasnamäel on neil keskkond venekeelne: poes räägitakse vene keeles, sõpradega suheldakse vene keeles. Mõnikord tekib probleeme, kui õpilased tulevad venekeelsetest koolidest eesti gümnaasiumi ja mõned neist ei saa aru isegi küsimustest, mida neile eesti keeles esitatakse. Me püüame neid aidata, et nad jõuaksid teiste tasemele.“
„On suur õnn, et juba lasteaedades õpivad lapsed olema patrioodid“
Nüüd näitab Jelena ümberasujate õnnelikku elu. Eriti aktiivne on ta Vene sotsiaalmeediaplatvormil VKontakte, kus jagab oma mõtteid ja uudiseid.
„Täna naasin ma Koju. Esimene päev, aga ei ole mingit tühjuse, kaotuse, emigratsiooni ja muu sellise tunnet. Aitäh maailma parimale riigile selle eest, et meid vastu võttis,“ kirjutas Natalova 2024. aasta juulis, kui perega Venemaale kolis.
Jelena postitas video Putinist koos sõnadega „maailma parim president“ ning rõõmustas „väga kallihinnalise kingituse“, kolmevärvilise lindi üle. „Kandsin suure rõõmu ja uhkusega. Ja mis peamine, ilma hirmuta. Eestis saavad inimesed igasuguse Vene sümboolika eest meeletuid trahve. Ja „riigi 404“ (nii nimetab Vene propaganda solvavalt Ukrainat) lindi kandmisest keeldumise eest vallandatakse riigiasutustest, need ei ole väljamõeldised.“
Rääkides sellest, kuidas tema tütar Vene lasteaeda armus, selgitab Jelena, et Eestis olevat õpetajad eestikeelsele haridusele ülemineku pärast lihtsalt kurvad. „Lapsed ei saa millestki aru, pidudel laulavad ja tantsivad õpetajad ise, lapsed istuvad, ei ole mingit peomeeleolu,“ kirjutas ümberasuja Eesti lasteaedadest. Tõestuseks postitus sotsiaalmeediast: „On suur õnn, et juba lasteaedades õpivad lapsed olema patrioodid.“
Endine Tallinna õpetaja osaleb nüüd sotsiaalmeedias sellistes gruppides nagu „Mina olen VOVA poolt!“, „Suure Venemaa patrioodid“ ja „Andrei Tkatšovi õpetussõnad“, aga ka „Töö Venemaal“ ja „Olen eraõpetaja“.
Ühes viimases postituses teatas Natalova oma jälgijatele, et on oodata uut intervjuud, ja lubas sellele linki jagada.
Venekeelne Delfi püüdis Jelena Natalovaga ühendust võtta, aga artikli avaldamise hetkeks ei olnud see õnnestunud.
