Tartu 2024 uuringute spetsialist: milleks Euroopa kultuuripealinn ja milline oli selle mõju?

Nüüd, mil Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programm hakkab lõppema, muutub järjest olulisemaks küsimused – milleks see kõik oli ja mis on selle mõju. Mida Tartu 2024 raames mõõdame ja hindame?

Oma olemuselt on Euroopa kultuuripealinna tiitel võimalus – hüppelaud – proovida, katsetada ja teha „nagu ikka“ asemel teisiti. Selle üle, kas teisiti osutub paremaks või mitte, saab hinnangut anda tegelikult alles aastaid hiljem, tagasivaatavalt.

Ja siit koorub üks oluline probleem – kuidas mõõta mõõtmatut ehk kuidas kirjeldada kultuuri mõju numbrites? Olles selle teemaga maadelnud enam kui neli aastat, saan lühidalt öelda: kultuuri või -sündmuste mõju mõõtmine on paras peavalu.

Miks? Sellepärast, et ühte selget, kõigi poolt aksepteeritud sentimeetrit või kilogrammi lihtsalt ei ole. Müüdud piletite arv, sotsiaalmeedias äramärkimiste hulk või kriitiku arvamusartikkel – need asjad üksi ei anna edasi seda, kuidas ürituse toimumine mõjutas korraldajat, publikut, toimumiskohta või kultuurimaastikku. Ja kultuuripealinn on rohkem kui üks sündmus, me räägime aastate pikkusest ettevalmistusest lisaks tiitliaastal toimuvale.

Euroopa Komisjon on koostanud juhtnöörid alates 2020. aastal tiitlit kandvatele linnadele näpunäidetega, mis võiksid olla need näitajad, mida kokkuvõtete tegemisel vaadata. Koos kandidatuuri raamatus kirjeldatud väljakutsete ja visiooniga, mida tiitli kandmisega soovime saavutada, ja üldiste põhimõtetega, kuidas lähenetakse suursündmuste mõjude kirjeldamisele, on meil olemas raamistik, kuidas sellele võimatuna näivale ülesandele läheneda.

Mida soovisime kultuuripealinna tiitliga kaasa tuua?

Rohkem külastajaid, nähtavust ja tuntust, nii Eestis kui ka Euroopas. Rohkem nähtavus tähendab suuremat huvi Tartu ja Lõuna-Eesti vastu, mis omakorda võiks kaasa tuua suurema hulga külastajaid – kes esmakordselt avastamas Eestit ja Lõuna-Eestit, kes tulles tagasi vana hea juurde midagi uut kogema.

Külastajad annavad võimaluse sisse vaadata, millised olid tehtud kulutused ja mida Tartu 2024 ürituste toimumine rahalises mõõtmes tagasi tõi. Kohalike teenusepakkujate kaasamine ning selle kaudu töö ja käibe tekitamine kohalikele ettevõtetele. Sündmusele tulnud külastajate kulutused otseselt sündmusel ja ka üldiselt piirkonnas viibimisele. Sündmuse toimumisest tekkinud avalik huvi ja tähelepanu, mis panustab piirkonna nähtavusse ja tekitab huvi järgnevates võimalikes külastajates. See kõik on kokku võetav märksõnaga majanduslik mõju ehk kui palju majanduslikku tulu võis kaasneda tiitliaasta toimumisest. Konkreetsemad mõõdikud siin saavad olla turisminäitajad, meediakajastused, sündmuste publikuarvud, projektide teostamiseks leitud vahendid ja külalislahkuse sektori majandusnäitajad.

Kultuurivaldkonna võimestamist. Võimalust valdkonna tegijatele end proovile panna, katsetada teistsuguseid lahendusi või proovida oma sündmust läbi viia suurema ulatusega ja leida uusi koostöövõimalusi, seda nii valdkonna kui ka riigipiiride üleselt. Suurema rõhuga tõime kultuurikorraldajate töölauale keskkonnahoidliku kultuurikorralduse ja ligipääsetavuse teemad, aga ka nügisime rohkem läbi mõtlema vabatahtlike kaasamist kultuurisündmuse korraldamisel.

Tõime omavahel kokku tegijad jagama oma kogemusi, õppima üksteiselt ja inspireeruma. See kõik kokku kultuuriline mõju ehk mida ja kuidas on toimuv muutnud kultuurivaldkonnas – on mõneti nähtav nüüd, kui tegijad annavad tagasisidet oma projektide teostamise kohta – kuidas neil läks. Ja suurem mõju on alles ees ning avaldub tulevate projektide teostamisel. Täpsemate mõõdikutena saame vaadata, mida kultuurikorraldajad ise ütlevad, et nad on projekti teostamisega juurde õppinud, kuidas on läinud uute lähenemiste katsetamine ning milliseid koostöösuhteid leiti.

Rohkemate sündmustega ja mitmekesisemat kultuuripealinna aastat. Uued ja ootamatud kohad sündmuste korraldamiseks; vana ja tuttav, kuid uuest vaatenurgast, või hoopis midagi enneolematut. Soov oli tuua külastajaid enamatele kultuurisündmustele ja miks mitte ka proovima enda jaoks midagi sellist, mida varem pole kogenud. Läbi publiku tagasiside kutsusime inimesi märkama keskkonnahoidliku kultuurikorralduse nüansse.

See kõik koondub sotsiaalne mõju alla ehk kuidas sündmuste ettevalmistus ja toimumine on puudutanud kohalikke elanikke ning nende harjumuspärast kultuurielu, kuivõrd tuntakse uhkust ja seotust oma kodukandiga. Mõõdikutena saame vaadata, mida, kui palju ja kus tehti programmi mõttes ning mida publik sündmustest arvas, kui paljud avastasid enda jaoks uut ja teistsugust.

Püüame püüdmatut

Kogu eelneva valguses jääb ikkagi küsimus, et kuidas me oma mõju siis püüame. Vastus on, et kasutame võimalikult palju olemasolevaid uuringuid ja andmekorjeid, mis annavad pikemaajalise võrdlemise tulemuse: inimeste kultuurisosalemise näitajad, majutusasutuste statistika, turismiuuringud ja vabatahtlikuks käimine on vaid mõned näited Statistikaameti võimalustest.

Kõik see, mida me nendest olemasolevatest andmekorjetest ei saa, tuleb kultuuripealinna sihtasutusel endal hankida. Vaieldamatult üks olulisemaid andmeallikaid on sündmusi korraldavate projektide aruandlused selle kohta, kui palju, mida ja kuidas nad tegid ning mida nad projekti läbiviimisest õppisid. Me küsime palju ja detailselt, et korraldaja vaade saaks võimalikult täpselt ja mitme nurga pealt kinni püütud.

Teiseks oluliseks andmeallikaks on sündmuste publik ja nende muljed sündmusest. Selleks leidsime endale koostööpartneri, kes aasta vältel käis üritustel kohapeal külastajatelt tagasisidet küsimas – kuidas sündmus neid kõnetas ja mida korralduses märkasid.

Kui need kaks andmekogumist on midagi, mis käivad praegusel hetkel kuni aasta lõpuni, siis on veel sihtgruppe, kelle nägemust sellest, kuidas läks, hakkame uurima alles siis, kui tiitel pidulikult kokku pakitud.

Kindlasti küsime kohalike elanike vaadet sellele, kas ja kuivõrd tiitliaasta nende elukorraldust puudutas, kuivõrd nad jõudsid erinevatele sündmustele ja kuivõrd nende vaates kultuuripealinn tuli kasuks nende kodukandnile. Oma hinnangud erakordse aasta mõjule nende tegevusele uurime ettevõtjatelt, kes ühel või teisel viisil võiksid kokku puutuda sündmusi külastavate inimestega.

Samuti saavad hääle kohalike omavalitsuse esindajad, kellelt ootame hinnanguid tiitliaasta mõjule piirkonnale tervikuna ja vaadet võimalikule tulevikukasule. Lõuna-Eesti kutluurivaldkonnas toimetajatelt uurime valdkonnas tegutsejate hinnangut, kuivõrd nende varasemalt välja toodud ootused kultuuripealinnale said täidetud.

Kõik see kokku on tohutu hulk individuaalseid arvamusi ja hinnanguid, mille koondame kokku ja esitame killukesed neist tiitliaasta lõpus, kuid tervikult 2025. aasta teises pooles Tartu 2024 lõppraportis.

Lisan veel kaks mõtet. Esiteks, kui te leiate oma kirjakastist kirja koos lingiga, kus küsitakse teie muljeid-arvamusi kultuuripealinna käekäigu ja mõjude kohta, siis palun leidke see aeg, et oma arvamust jagada. Kriitiline vaade kultuuripealinna ettevõtmisele on alati teretulnud, ent palun – leidke ka midagi, mis teile meeldis, teid puudutas või korda läks. Teiseks, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ei olnud vaid üks sündmus või taies – see oli üle tuhande eriilmselise ettevõtmise, mis jagunesid terve aasta ja kogu Lõuna-Eesti peale.