President Karis pidas oluliseks, et humanitaarabi jõuaks ohutult ja takistusteta abivajajateni Gazas. „On murettekitav, et humanitaarabi jõudmine Gazasse on tõsiselt takistatud. Peame tegema kõik võimaliku, et abi jõuaks hädasolijateni turvaliselt ja viivitusteta. Iga päev, mil abi hilineb, tähendab uusi inimkannatusi,“ sõnas Eesti riigipea.

Ta toonitas Jordaania ja Maailma Toiduprogrammi abitegevuse vajalikkust, mis pakub elutähtsat tuge enam kui miljonile inimesele Gazas. „Jordaania maismaakoridor on hetkel ainus tee, mille kaudu humanitaarabi mööda maismaad Gazasse jõuab,“ lisas president Karis.

Koostöös Jordaaniaga toimetab Maailma Toiduprogramm abivajajateni piiratud hulgal toiduaineid ja muid eluks vajalikke vahendeid, kuid maismaakoridori piiratud läbilaskevõime ja ebakindel julgeolekuolukord raskendavad turvalist ning järjepidevat abi kohaletoimetamist. Praegu jõuab abivajajateni vaid umbes 20 protsenti vajalikust abist.

Toidujulgeoleku küsimustes tõi president Karis esile, et Venemaa sõda Ukraina vastu on tõstnud toidu hindu ja süvendanud nälga ning kannatusi paljudes riikides üle maailma. „Kuigi Venemaa agressioon on katkestanud olulisi tarneahelaid, toetame Ukrainat tema püüdlustes saata oma vilja suurima toidupuudusega piirkondadesse, sealhulgas Gazasse. Ka siinse keskuse kaudu on Ukrainast pärit abi jõudnud Gaza elanikeni,“ lausus president Karis. Eesti on toetanud Ukraina algatust „Grain from Ukraine“, mis on võimaldanud toiduabi toimetamist kõige suurema toidupuudusega piirkondadesse Aafrikas ja Aasias.

Eesti on toetanud Maailma Toiduprogrammi kaudu humanitaarkriiside leevendamist alates 2008. aastast. Viimati eraldas Eesti abi Jeemenile ja Sudaanile, Gazale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena