Riigieelarve eelnõu läbis riigikogus edukalt esimese lugemise

Kolmapäeval, 16. oktoobril kestis hiliste õhtutundideni riigikogus järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine.

Keskerakond, Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegid ettepaneku lükata eelnõu tagasi. Ettepaneku poolt hääletas 20 riigikogu liiget, vastu 56, erapooletud puudusid. Kuna ettepanek ei leidnud toetust, lõpetati riigieelarve eelnõu esimene lugemine.

Riigikogu liikmed saavad muudatusettepanekuid esitada 30. oktoobrini kella 17.15.

Riigieelarve tulude kogumaht 2025. aastal on 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2 protsenti.

Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4 protsendi võrra 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8 protsenti SKPst, mis on 0,7 protsenti rohkem kui 2024. aastal.

Eelarvepuudujääk on 2025. aastal kolme protsendi tasemel SKPst. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb võlg umbes 930 miljoni euro võrra 24,3 protsendini SKPst.

Lisaks on esimesel lugemisel julgeolekumaks, mis kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni, et koguda täiendavat maksutulu Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks.

Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot.