ISW: Põhja-Korea sõdurite kasutamine aitab Venemaal vältida mobilisatsiooni

Kreml kasutab tõenäoliselt ära hiljutist Venemaa ja Põhja-Korea ulatuslikku strateegilist partnerluslepingut, et osaliselt kompenseerida Venemaa vägede loomise ja piirivalve vajadusi. See kinnitab veelgi Venemaa presidendi Vladimir Putini pühendumust vältida mobiliseerimist nii kaua kui võimalik, leiab Sõjauuringute Instituut (ISW).

Ukraina väljaanded Suspilne ja Liga teatasid 15. oktoobril anonüümsetele sõjaväeluure allikatele tuginedes, et Venemaa 11. õhudessantbrigaad moodustab 3000-liikmelise pataljoni Põhja-Korea kodanikest. Ukraina luureallikad hindasid, et pataljon osaleb tõenäoliselt käimasolevates Venemaa kaitseoperatsioonides Kurski oblastis.

ISW ei saa sõltumatult kinnitada nende teadete tõepärasust, kuid Venemaa ametnikud ei eitanud neid 15. oktoobril märkimisväärselt.

Putin esitas 14. oktoobril Venemaa riigiduumale ratifitseerimiseks Venemaa ja Põhja-Korea laiaulatusliku strateegilise partnerluslepingu teksti, mille mõlemad riigid tänavu juunis allkirjastasid. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov rõhutas Kremli uudisteagentuurile TASS antud kommentaaris, et Venemaa ja Põhja-Korea leping on üheselt mõistetav, kuna selles on sätestatud vastastikune kaitse- ja julgeolekukoostöö.

Kreml kasutab tõenäoliselt lepingu „vastastikuse kaitse“ sätet, et õigustada Põhja-Korea sõdurite lähetamist Venemaal asuvasse lahinguvööndisse vastuseks Ukraina sissetungile Kurski oblastisse. ISW on hiljuti jälginud teateid, et okupeeritud Donetski linna lähedal tegutseb väike Põhja-Korea kontingent. Samas teatas Ukraina luure, et 18 Põhja-Korea sõdurit oli Brjanski ja Kurski oblastis juba enne üksuse lahingutegevusse kaasamist oma positsioonidelt lahkunud.

Lisaks õiguslikule põhjendusele rõhutab Kremli valmisolek sõlmida Põhja-Koreaga vastastikune kaitseleping, mille tulemuseks on teatatud Põhja-Korea personali kaasamine Venemaa lahinguoperatsioonidesse, Putini jätkuvat tuginemist alternatiivsetele jõu loomise viisidele, selle asemel et võtta endale kohustus kuulutada välja osaline või üldine mobilisatsioon, leiab ISW.

ISW on pikemalt kajastanud Putini jätkuvat tuginemist krüptomobilisatsioonile ja uute vabatahtlike formeeringute moodustamisele, et vältida kogu ühiskonda hõlmava üldise mobilisatsiooni või teise osalise mobilisatsioonilaine läbiviimisega kaasnevaid riigisiseseid tagajärgi.

See dilemma on Putini jaoks muutunud eriti teravaks pärast Ukraina 2024. aasta augusti Kurski oblasti sissetungi, kuna Venemaa sõjavägi pidi arvestama uute inimjõuvajadustega, mida tõi kaasa vajadus kaitsta täiesti uut rindeosa Venemaa enda sees.