Rootsi tõstab kaitsekulutusi, mille raames suurendatakse relvajõude 27 000 liikme võrra

Rootsi valitsus teatas, et suurendab kaitsekulutusi, mille raames kavatsetakse suurendada 2030. aastaks oma relvajõude umbes 27 000 mehe ja naise võrra.

Eelmisel kuul teatas riik, et kulutab järgmise viie aasta jooksul tavapärasele aastaeelarvele täiendavalt 170 miljardit Rootsi krooni (15 miljonit eurot), mis tõstab nende kaitsekulutused 2028. aastal 2,6 protsendini SKT-st. See ületab tunduvalt NATO eesmärki, mis on vähemalt 2 protsenti SKT-st.

Kaitseminister Pål Jonson ütles, et eelnõu aitab suurendada vastupidavust ja see peab toimuma kiiresti.

„Me peame suutma tugevamalt ja tõhusamalt reageerida meid ümbritsevas maailmas toimuvatele muutustele, eelkõige Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse,“ ütles ta pressikonverentsil.

Plaanide kohaselt suureneb 2030. aastaks ajateenijate arv 10 000 inimeseni ja sõjaväe üldine suurus kasvab umbes 27 000 mehe ja naise võrra, kokku umbes 115 000 inimeseni. 2030. aastaks luuakse neli uut brigaadi.

„Rünnakuohtu ei saa välistada,“ ütles Jonson intervjuus Politicole. „Venemaa on peamine oht Rootsile ja see kujutab endast ohtu kogu [NATO] alliansile.“

„Praegu on Venemaa tegevusvabadus piiratud, sest tema maaväed on [Ukrainas] lahinguväljal takerdunud, kuid me võtame teadmiseks, et Venemaa on valmis võtma suuri sõjalisi ja poliitilisi riske,“ sõnas minister.

Samuti plaanitakse uuendada armee varustust. Kavas on hankida nii tanke ja soomusmasinaid kui ka droone ja õhutõrjesüsteeme.