Ukraina armee teatel ei ole sõja eel 30 000 elanikuga Toretskis enam alles ühtegi maja

Ukraina relvajõudude pressiesindaja teatel ei ole Donetski oblasti Toretski linnas enam alles ühtegi tervet hoonet ega varjendeid, mida linna kaitsjad saaksid kasutada.

Luhanski taktikalise grupeeringu pressiesindaja Anastassija Bobovnikova sõnul aitab olukord nüüd Vene vägedel kiiremini edasi liikuda. „Linn näeb nüüd välja pigem nagu kõrbeplaneet,“ ütles Bobovnikova esmaspäeval. „Tsiviilisikutele ega sõduritele ei ole enam varjendeid ja see võimaldab kahjuks vaenlasel hõivata uusi alasid, ehkki põletatud maal.“

Bobovnikova lisas, et pealetungidel riietuvad Vene sõdurid tsiviilriietesse, mis on Genfi konventsioonide rikkumine. Eelmise nädala andmetel kontrollis Ukraina umbes poolt linnast ning ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul käis lahing iga trepikoja pärast.

Vene uudisteagentuur TASS väitis pühapäeval armee allikatele viidates, et Ukraina väed on Toretskist taandumas. Linna loovutamine oleks Ukraina vägedele järjekordne löök pärast septembris toimunud Vuhledari kindluslinna langemist. Eelmisel nädalal oli olukord Donetski rindel selline.

Kaart: Madli Utt

false

„Olukord on väga halb ja kui meie väejuhatus sinna lähitulevikus reserve ei saada, muutub olukord väga raskeks, kui mitte katastroofiliseks,“ ütles sõjandusekspert Mõhhailo Žõrohhov väljaandele Kyiv Independent. „Praegu on sügis käes ja venelased mõistavad, et kui ilm muutub ja logistika korraldamine muutub võimatuks, peatub ka nende pealetung.“ Žõrohhov lisas, et kuni ilm püsib enam-vähem normaalne, üritavad Vene väed vallutada nii palju kui võimalik.

Enne sõda elas Toretskis 30 000 elanikku, neist 61% ukraina- ja 36% venekeelsed. Asula rajati 1806. aastal Štšerbõnivka kaevurikülana ja sai linnastaatuse 1936. aastal, kui see nimetati ümber Džeržinskiks. Toretski nime sai linn 2016. aastal dekommuniseerimise käigus. Linnas oli mitu söetööstusega seotud rajatist, kaevandustehnikum, muusika- ja meditsiinikool.