Euroopa Liit kehtestas Iraanile Venemaa rakettidega varustamise eest uued sanktsioonid
(73)
Euroopa Liit leppis esmaspäeval kokku sanktsioonide kehtestamises 14 Iraani isikule ja organisatsioonile, mille hulka kuulub ka lennufirma Iran Air, sest nad varustavad Venemaad ballistiliste rakettidega, vahendab Reuters.
Otsus võeti vastu Luxembourgis toimunud liikmesriikide väliministrite või välisasjade nõukogu kohtumisel.
Sanktsioonid, mis hõlmavad näiteks Euroopa Liitu reisimise keeldu ja varade külmutamist, puudutasid lisaks Iraani lennufirmadele ka Iraani asekaitseministrit Seyed Hamzeh Ghalandari.
Otsuse vastu võtmisele aitas kaasa eelmisel kuul USA antud luureinfo, mis kinnitas, et Venemaa on kasutanud Ukrainas Iraanilt saadud ballistilisi rakette.
USA on samuti kehtestanud sanktsioonid laevadele ja ettevõtetele, mis olid seotud relvavedudega. Iraani president Masoud Pezeshkian ütles, et tema valitsus ei ole pärast augustis ametisse astumist Venemaale relvi toimetanud.
Hiljuti kohtus Venemaa president Vladimir Putin Türkmenistani pealinnas Ašgabatis rahvusvahelise foorumi ajal Iraani presidendi Masoud Pezeshkianiga. Nad arutasid Lähis-Ida olukorda, teatas Vene riigimeedia.
„Meil on praegu palju võimalusi ja me peame üksteist suhetes aitama. Meie põhimõtted ja positsioonid rahvusvahelisel areenil on sarnased teie omadega,“ ütles Iraani president Pezeshkian kohtumise alguses.
Uusi sanktsioone tervitas Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen, kes lausus, et Iraani režiimi toetus Venemaa agressioonisõjale Ukrainas on vastuvõetamatu, vahendab Euronews.
Kohtumisel arutati ka Ukraina edasist sõjalist ja majanduslikku toetamist. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell tegi ettepaneku ignoreerida Ungari vetot 6,6 miljardi euro suurusele Ukraina sõjalisele toetusele.
Peale kohtumist toimunud pressikonverentsil rõhutas Borrell, et Euroopa Liit peab kehtestama karmimad sanktsioonid Venemaa varilaevastiku vastu, et piirata Venemaa energiasektori eksporti.
Borrell ütles ka: „Me ei tohi lasta Putinil ohustada globaalset toidujulgeolekut või lasta tal kasutada talve relvana.“
Kohtumisega liitus virtuaalselt ka äsja ametisse nimetatud Ukraina väliminister Andri Sõbiha, kes kutsus jõuliselt reageerima Venemaa rünnakutele tsiviillaevade ja sadamate vastu, sest need ohustavad ülemaailmset toiduga kindlustatust, ning kutsus üles suurendama energiaabi enne talve, vahendab Euronews.
Kohtumisel võttis sõna ka Läti välisminister Baiba Braže, kes nentis: „Meie piiri kaudu, mis on EL-i ja NATO välispiir, ekspordivad paljud ettevõtted endiselt Venemaale kaupa, mis ei pruugi olla sanktsioonidega kooskõlas.“
Braže lisas: „Venemaa sõjamajandus on suutnud end suures osas uuesti üles ehitada. Seega kutsume eesistujariiki tungivalt jätkama tegelemist järgmise sanktsioonipaketiga.“
2022. aasta detsembris kehtestas Ühendkuningriik koos G7 riikide, Austraalia ja EL-iga naftabarreli hinna ülempiiriks 60-dollarit, et piirata lääne ettevõtetel Venemaa toornafta veoste transportimist, teenindamist ja vahendamist, et õõnestada Venemaa naftakaubandust, mis sõltus suurel määral lääne omanduses olevatest ja kindlustatud tankeritest, vahendab Guardian.
Venemaa avastas aga plaanis kiiresti lünga, investeerides läbipaistmatus omandis olevatesse vanadesse laevadesse. Selle kaudu on Venemaal õnnestunud müüa märkimisväärne osa eksporditud naftast üle piirhinna.
Kiievi majanduskõrgkooli (KSE) avaldatud uuringus leiti, et halvasti hooldatud ja alakindlustusega tankerite transporditav Venemaa nafta maht on aastaga kahekordistunud, ulatudes 2024. aasta juuniks 4,1 miljoni barrelini päevas.
KSE on hoiatanud, et halvas tehnilises seisus olev Venemaa varilaevastik võib peagi Euroopa vetes keskkonnakatastroofi põhjustada. Suurt osa Venemaa naftast veetakse tihedaid rahvusvahelisi transpordimarsruute, sealhulgas Läänemerd mööda.
