NATO ja Venemaa suhteid tabas suur madalseis pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Vastuseks nimetas NATO Venemaa „kõige olulisemaks ja otsesemaks ohuks liitlaste julgeolekule“. Kreml on samas väitnud, et NATO idasuunaline laienemine on eksistentsiaalne oht.
Eelnevale vaatamata hoiab NATO elus „asutamisakti“ Venemaaga. See on 1997. aastal allkirjastatud dokument, mis sätestab ühise eesmärgi „ehitada stabiilne, rahumeelne ja terviklik Euroopa“.
NATO-Venemaa nõukogu, mis on pärast külma sõja lõppu loodud organ, et teha koostööd julgeolekuküsimustes ja ühisprojektides, ei ole kohtunud alates 2022. aastast. Omavahelised suhted on aastaid pidevalt halvenenud.
NATO riigid üritavad praegu „kaardistada strateegia erinevaid elemente ja edendada liidusiseseid arutelusid, mis viivad meid selliste teemadeni nagu NATO-Venemaa asutamisakti tulevik,“ ütles USA kõrge valitsusametnik, vahendas Politico.
Ametniku sõnul loodi NATO-Venemaa nõukogu erineva ajastu jaoks. „Nüüd on aeg välja töötada uus strateegia konkreetsete positsioonide osas,“ ütles ta.
Madalama tasandi ametlikud arutelud on kestnud kuid, aga järgmisel nädalal toimuv NATO kaitseministrite kohtumine on esimene ministrite tasandil toimuvast arutelust sel teemal. Juulis Washingtonis toimunud NATO tippkohtumisel leppisid liitlased kokku, et tuleva aasta juunis Haagis toimuval tippkohtumisel koostavad liitlased uue NATO-Venemaa strateegia.
USA ametniku sõnul puudub hetkel uue strateegia kavand, sest keskendutakse 32 NATO riigi seisukohtade kogumisele. Mõned liikmed on mures, et väga agressiivne uus strateegia võib saata „signaali“, mis võib Venemaad destabiliseerida, ütles NATO diplomaat.
