Riigikontroll: nõudlikkust tervishoiutöötajate pädevuse hindamisel tuleb tõsta

Riigikontroll kirjutas täna avaldatud aruandes, et ehkki sotsiaalministeerium peab tervishoiutöötajate pädevushindamist oluliseks vahendiks ravikvaliteedi tagamisel, ei anna selles osalemine tervishoiutöötajatele käegakatsutavaid eeliseid. Pädevushindamine on vabatahtlik ja hindamise läbib vaid väike osa tervishoiutöötajaist, kuid riik ei ole osaluse kasvatamiseks midagi ette võtnud. Seetõttu tekib risk, et enese arendamisest vähe huvitatud ja aegunud teadmistega töötajad võivad tööl jätkata ilma takistusteta.

Riigikontroll juhtis tähelepanu, et inimeste elu ja tervise huvides on oluline, et tervishoiutöötajad oleks pädevad nii kooli lõpetamisel kui ka kümnete aastate möödudes, kuid tegelikult pole sotsiaalministeeriumil piisavat teavet, mil määral tervishoiutöötajad oma pädevust täiendavad, ega ka huvi selle kindlakstegemise vastu.

Riigikontolör Janar Holm nentis, et probleemsed töötajad võivad aastaid radari alt läbi libiseda. „Ehkki auditi käigus selgus, et lõviosa tervishoiutöötajatest tegeleb süsteemselt enese täiendamisega, viitasid erialaühendused, et enese arendamisest vähe huvitatud ja ebapiisavate teadmiste ning oskustega töötajad võivad tegutseda aastaid ilma, et keegi nende ebapiisavale pädevusele tähelepanu pööraks.“

Tervishoiutöötajate pädevuse hoidmise eest vastutavad nii tervishoiutöötajad ise kui ka nende tööandjad. Kui ühendustel tekib kahtlus, et tervishoiutöötaja pole teenuste kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks piisavalt pädev, on neil vähe valikuid: juhtida riigiasutuste tähelepanu isikuga seotud küsimustele või keelduda kandidaadile pädevustõendi väljaandmisest. Sotsiaalministeerium poliitika kujundajana ja terviseamet korraldusasutusena ja riikliku järelevalve tegijana pole seni tervishoiutöötajate pädevuse küsimustega sisuliselt tegelenud.

Riigikontroll tõi välja hulga tähelepanekud

Eestis ei ole pädevuse hindamine ja tõendamine süsteemne. Pädevushindamises osaleb väike osa tervishoiutöötajatest. Töötavatest eriarstidest oli tänavuse aasta 1. jaanuari seisuga kehtiv pädevushindamise tõend vähem kui veerandil, hambaarstidest ca 60 protsendil, õdedest ja ämmaemandatest alla 10 protsendi.

Pädevushindamine on vabatahtlik, vastava tõendi olemasolu annab eelise üksikutel juhtudel, näiteks eratervishoiuasutustele, kes osalevad Tervisekassa tervishoiuteenuste hangetel. Igal arstlikul erialal ei olegi võimalik pädevushindamist läbida, sest selle korraldamine sõltub ühenduse tahtest ja võimalustest. Pädevushindamine on toimunud 41 arstlikust erialast 27-l. Arstlikke lisaerialasid on Eestis 20, pädevushindamist tehakse neist neljal.

Pädevushindamise teave kajastub tervishoiukorralduse infosüsteemis, inimestele on see ligipääsetav terviseameti veebilehe kaudu. Probleemiks on sealse info ebatäpsus ja -täielikkus.

Pädevushindamise kriteeriumid on eriala- ja kutseühingutes erinevad ning pädevuse tõendamine pole erialati võrreldav põhjalikkuse ja sisukuse poolest. Pädevushindamise korralduse panevad paika ühingud ise. Hindamis­kriteeriumites on sarnasusi, näiteks täienduskoolitustel osalemine, publikatsioonide avaldamine, juhendamine. Kuid erinevusi on rohkem, näiteks varieeruvad nõutava täienduskoolituse või eelneva perioodi praktilise töö mahud suuresti. Teatud variatiivsus hindamiskriteeriumides on erialade olemuse tõttu paratamatu (näiteks kirurgidel on praktika väga olulisel kohal), kuid hindamise ühtlustamine on ka ühenduste endi hinnangul vajalik.

Täienduskoolitused, mille läbimine õigusaktiga ette nähtud 60 tunni ulatuses aastas on üks pädevuse tagamise alus, ei ole kõikidele tervishoiutöötajatele kättesaadavad. Erialaühendused pidasid täienduskoolituse nõude täitmatajätmist probleemseks, kuid selle ulatuse kohta täpsemad andmed puuduvad. Kui tavaliselt on peamine probleem täienduskoolitusteks vajaliku raha puudus, siis tervishoius on suuremaks takistuseks töötaja täienduskoolituse ajaks vajaliku asendaja puudumine.

Riigikontrolli hinnangul on sotsiaalministeerium võtnud saatusele alistunu rolli, pidades küll pädevushindamist tugevalt soovituslikuks, kuid selle kohustuslikuks muutmist teostamatuks, kuna erialaühenduste võimekus ja soov hindamisega tegeleda on erinevad. Osa riigikontrolli küsitlusele vastanud tervishoiutöötajate erialaühendusi näeb vajadust kohustusliku hindamise järele. Väiksem osa ühendustest eelistab vabatahtliku süsteemi jätkumist. Eri riikides on kasutusel eri mudelid.

Riigikontrolli hinnangul on võimalik pädevushindamise suhtes nõudlikkust tõsta ja selles osalemise määra kasvatada, sõltumata sellest, kas see on kohustuslik või vabatahtlik. Sotsiaalministeeriumil on koostöös terviseameti ja tervisekassaga võimalus teha pädevushindamine tervishoiutöötajate arendamise sisuliseks ja tavapäraseks osaks. Selleks tuleks ühendustele pakkuda tuge, esmalt näiteks pädevushindamise kriteeriumite ühtlustamise, hindamisprotsessi lihtsamaks muutmise, sealhulgas digilahenduste ja pädevushindamise info avalikustamisega.

On oluline kindlustada, et tervishoiutöötajad osaleksid vähemalt nõutud mahus täienduskoolitustel. Kõige olulisem on täienduskoolitused paremini kättesaadavaks teha, tagades koolitusteks piisava rahalise katte ning selle, et koolitustel olemine ei sõltuks asutuse liigist, suurusest ja võimekusest koolitusi pakkuda. Lisaks on vaja järelevalve täienduskoolituste nõude täitmise üle tööle panna.