Rahvasaadikud tahavad tunnistada krimmitatarlaste suurküüditamise genotsiidiks

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson andis täna 54 parlamendiliikme nimel menetlusse avalduse eelnõu, millega soovitakse märkida 80 aasta möödumist krimmitatarlaste massiküüditamisest ja tunnistada see genotsiidiaktiks.

Eelnõus mõistetakse karmilt hukka krimmitatarlaste hävitamine ja oma kodudest Krimmi poolsaarelt Kesk-Aasia aladele massiküüditamine, mille kavandas ja viis 1944. aasta märtsis ellu totalitaarne Nõukogude režiim. Küüditati ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid, ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld oma kodumaale naasta tühistati alles 1989. aasta novembris.

Eelnõus rõhutatakse, et Venemaa föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste vastu rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.

Eelnõu kohaselt taunib parlament praegust krimmitatarlastevastast genotsiidipoliitikat, mis hõlmab süstemaatilisi kinnipidamisi, piinamist, inimrööve ning keeldu õppida ja kasutada oma emakeelt. Eelnõu kohaselt kutsub parlament rahvusvahelist üldsust üles krimmitatarlastega solidaarsust ilmutama ning endiselt hukka mõistma seda, et Venemaa föderatsiooni okupeeribja annekteerib Krimmi.

Rahvasaadikud nõuavad eelnõus ka Ukraina riikliku suveräänsuse tingimusteta taastamist territooriumil, mille Venemaa föderatsioon on 2014. aastal alanud relvastatud agressiooni käigus okupeerinud, ning rõhutavad, et Krimm on Ukraina lahutamatu osa.

Riigikogu väliskomisjon arutab avalduse eelnõu täiskogu ette arutlusele ja hääletusele saatmist täna pärastlõunal.

Avatakse krimmitatarlaste ajalugu tutvustav näitus

Riigikogu esimees Lauri Hussar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson avavad homme Toompea lossi kolmanda korruse galeriis krimmitatarlaste ajalugu tutvustava näituse „QIRIM İÇÜN / KRIMMI NIMEL“.

Näitus on valminud koostöös Ukraina suursaatkonnaga Eestis ning selle avamisel osalevad saatkonna ja ukraina kogukonna esindajad. Videotervitusega saadab Ukraina presidendi eriesindaja Krimmis Tamila Taševa.

Ukraina toetuseks on tehtud kaheksa avaldust

Riigikogu on 2022. aasta algusest teinud Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks kaheksa avaldust ja ühe pöördumise. Muu hulgas on riigikogu tunnistanud Venemaa föderatsiooni relvajõudude tegevuse Ukraina-vastases sõjalises agressioonis ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Samuti on riigikogu toetanud Euroopa Liidu Haagi rajatavat Venemaa föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust, kutsunud maailma riike keskuse tegevusse igati panustama ning jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.

Riigikogu on avaldanud toetust Ukraina soovile liituda NATOga, nõudnud Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikult vastutusele võtmist ning kutsunud looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali. Tänavu veebruaris tegi täiskogu avalduse, kus mõistis hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamise ning nõudis laste vabastamist ja nende turvaliselt Ukrainasse tagasipöördumise tagamist.