Ehkki Rootsi on alates Napoleoni sõdadest säilitanud neutraalsuse, oli riik külma sõja ajal valmis mobiliseerima kuni 850 000 baasväljaõppe saanud reservisti. 2010. aastaks aga oli Rootsi armee vähenenud 20 000 inimesele ja ajateenistus oli kaotatud.

Kõik muutus 2014. aastal Krimmi annekteerimisega. Rootsi valitsus hakkas otsima võimalusi armee suurendamiseks, pakkudes näiteks sõduritele võimalust kombineerida teenistust põhitöökohaga. Eksperimendid ei õnnestunud ning 2018. aastal taastati ajateenistus, ent uute põhimõtete alusel.