Eesti suurima evakuatsiooniõppuse põhipäevast võtab osa pea tuhat inimest

Eile alanud ulatusliku Eesti suurima evakuatsiooniõppuse raames viiakse täna umbes 800 inimest Kagu-Eesti omavalitsustest Viljandimaale. Päästeameti ja kaitseliidu korraldatava Eesti suurima evakuatsiooniõppuse eesmärk on piiriäärsete elanike viimine kujuteldavast ohupiirkonnast eemale.

Õppus toimub paralleelselt 14 omavalitsuses. Päästeamet ja Naiskodukaitse avavad kokku seitse evakuatsioonikohta, kuhu viidud inimestele korraldavad päästeamet ja Eesti Punane Rist elanikkonnakaitse ning esmaabi koolitusi.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse juhi Tagne Tähe sõnul peame oskama evakuatsiooni edukalt läbi viia näiteks ka näiteks suur- ja loodusõnnetuste puhul. „Kuid kahjuks on idanaabri käitumine viimastel aastatel näidanud, et peame olema valmis ka kõige tõsisemateks stsenaariumiteks. Kui oleme valmis halvimaks, oleme valmis kõigeks,“ märkis Tähe.

Lõuna päästekeskuse juht lisas, et ulatusliku evakuatsiooni õnnestumise üks eeldus on teadlikud ja valmistunud elanikud. „Reaalses kriisiolukorras on ülitähtis, et evakuatsiooni korraldust võetaks väga tõsiselt ning inimesed juba ette läbi mõelnud, milliseid varusid vajatakse ja kuhu saaks minna. Korralduse vaatest sõltub väga suur osa evakuatsiooni edukusest sellest, kui hea on erinevate asutuste koostöö. Seetõttu peamegi praktikas järgi katsuma, kus on koostöötugevused ning kus peame paremad olema,“ märkis Tähe.

Ulatusliku evakuatsiooni õppust viib päästeamet läbi väga tihedas koostöös Naiskodukaitse, kaitseliidu, kohalike omavalitsuste, samuti PPA, häirekeskuse, sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Punase Ristiga.

Kaitseliidu lõuna maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Raul Kütt sõnas, et evakuatsiooniõppuse peamiseks eesmärgiks on harjutada kogu evakuatsiooniketi tööd võimalikuks sõjaliseks kriisiks valmistumisel.

„Kuna tsiviilelanikkonna ulatuslik evakuatsioon mõjutab ühiskonda tervikuna, siis on evakuatsiooni olulisuse rõhutamiseks tarvis ametkondade üleselt, kohalikele omavalitsustele ja elanikkonnale tervikuna rõhutada kolme peamist eesmärki, miks me seda võimaliku sõjalise kriisi korral teeme: kaitsta tsiviilelanikkonda sõjategevuse käigus kaasnevate vigastuste ning kahjude eest, tagada oma üksuste tegevus- ja liikumisvabadus lahingualas ning vältida vastase kontrollitavale alale jääva tsiviilelanikkonna terroriseerimisi ning küüditamisi. Need ei ole pelgalt sõnad, vaid seda kõike on kinnitanud ka viimased kaks ja pool aastat Ukrainas,“ selgitas Kütt.

„Arvestades juba õppuse ettevalmistavas osas tehtut, saan öelda, et oleme erinevatel tasemetel üheskoos palju uut õppinud, mida me saame õppuse käigus praktikas kinnistada. Omalt poolt tänan kõiki kaasuvaid omavalitsusi, evakueeritavate rollimängijaid kui ka kõiki tublisid naiskodukaitsjaid, kes annavad oma vabatahtliku panuse meie laiapindse riigikaitse parandamisse,“ lisas kolonelleitnant Kütt.

Riik ei anna evakuatsioonikorraldust kunagi kergekäeliselt

Ulatuslik evakuatsioon tähendab päriselus tuhandete inimeste ümberpaigutamist turvalisemasse kohta, et kaitsta nende elu ja tervist. Riik võib selle välja kuulutada suure üleujutuse, tööstusõnnetuste, õhureostuse või sõjalise konflikti ohu korral.

Evakuatsioonikorralduse saabumisel tuleb seda viivitamatult täita: selle ignoreerimine võib tähendada ohtu enda ja lähedaste elule, kuid ka võõraste inimeste elule. Võib juhtuda, et päästjad, meedikud ja teised abistajad peavad hiljem aitama päästa ka neid inimesi, kes õigel ajal vabatahtlikult ohutsoonist ei lahkunud, ning sellevõrra saavad vähem abistada teisi inimesi. Evakuatsioonikorraldust ei anna riik mitte kunagi kergekäeliselt.

Avalikud evakuatsioonikohad on mõeldud eelkõige inimestele, kellel pole ise võimalik kusagile mujale minna. Soovitav on leida võimalus olla oma sugulaste või lähedaste juures, võimalusel tuleks evakueeruda kindlasti oma transpordiga. Riigi organiseeritud avalikud evakuatsioonikohad on mõeldud eelkõige neile, kellel puudub alternatiivne elamiskoht või ajutine peatumispaik.

Evakueeruda tuleb koos isiklike varudega. Evakuatsioonikott on oluline ning peab tagama vähemalt ühe ning ideaalis kolme päeva toiduvaru iga inimese kohta, vastavalt igaühe vajadustele. Eelistada tuleb energia- ja kaloririkast valmistoitu. Arvestama peab, et evakuatsioonikohas pole toidu säilitamise ega valmistamise võimalusi. Kaasas peavad kindlasti olema dokumendid, sularaha, pangakaart mobiiltelefon koos laadijaga ning vajalikud retseptiravimid.

Evakuatsioonikorralduse saabudes ei pruugi olla piisavalt aega, et kõiki vajalikke asju varuda. Kui on näha, et tekkimas on oht, mille tõttu tuleb kodukandist evakueeruda, tuleb esmatähtsate varude vajadus ise läbi mõelda ja need juba varakult soetada.