Lõuna-Eestist evakueeritakse õppuse käigus ligi tuhat inimest

Täna, 4. oktoobril algab Kaitseliidu ja päästeameti korraldatud Eesti ajaloo seni suurim evakuatsiooniõppus Lõuna Sild 2024, mille raames evakueeritakse vabatahtlikke Kagu-Eesti paikadest Viljandimaale.

Varahommikul kogunevad erinevad ametkonnad Lõuna päästekeskusesse, et pidada Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni istungit, kus edastatakse õppusel osalevatele kohalikele omavalitsustele stsenaariumipõhine õppuse hetkeolukord ja ülesanded.

„Evakuatsiooniõppusel harjutame kogu evakuatsiooniketi tööd võimalikuks sõjaliseks kriisiks valmistumisel. Selleks harjutavad erinevad osapooled – Naiskodukaitse, päästeamet ja kohalikud omavalitsused neile pandud ülesandeid, mis tuleb täita olukorras, kus on langetatud otsus tsiviilelanikkonna evakueerimiseks võimalikelt lahingualadelt,“ ütles Lõuna maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Raul Kütt.

Vajalike õpiväljundite saavutamiseks ja tagamiseks panustavad kõik õppuse osapooled selle korraldusse. Evakueeritavaid etendavad vabatahtlikud rollimängijad, päästeamet koordineerib evakuatsiooni tervikuna, kohalikud omavalitsused koondavad evakueeritavad transpordipunktidesse ning korraldavad vajaliku ümberpaiknemise ohutusse alasse ja Naiskodukaitse tagab evakuatsioonikohtade töö.

„Kuna tsiviilelanikkonna ulatuslik evakuatsioon mõjutab ühiskonda tervikuna, siis on evakuatsiooni olulisuse rõhutamiseks tarvis ametkondade üleselt, kohalikele omavalitsustele ja elanikkonnale tervikuna rõhutada kolme peamist eesmärki, miks me seda võimaliku sõjalise kriisi korral teeme: kaitsta tsiviilelanikkonda sõjategevuse käigus kaasnevate vigastuste ning kahjude eest, tagada oma üksuste tegevus- ja liikumisvabadus lahingualas ning vältida vastase kontrollitavale alale jääva tsiviilelanikkonna terroriseerimisi ning küüditamisi. Need ei ole pelgalt sõnad, vaid seda kõike on kinnitanud ka viimased kaks ja pool aastat Ukrainas,“ lisas Kütt.

Vabatahtlike evakueeritavate jaoks saab õppus Lõuna Sild alguse 5. oktoobri hommikul, kui avatakse kohalike omavalitsuste transpordipunktid ja algab evakueeritavate lähetamine evakuatsioonikohtadesse. Viljandimaal võtavad neid vastu Naiskodukaitse evakuatsioonirühmad, kes on õppuse peamised treenitavad üksused. Evakuatsioonikohtades viiakse saabujatega läbi vajalikud protseduurid, millele järgneb lõunasöök ja tegevused töötubades. Osalejad saavad osa Naiskodukaitse, päästeameti ja Eesti punase risti tegevusest, kus käsitletakse elanikkonnakaitse kui ka esmaabi teemasid. Õppus lõppeb 6. oktoobril, kui evakueeritavad registreeritakse evakuatsioonikohtadest välja ja viiakse tagasi oma kodukohtadesse.

„Õppuse põhitreenitavateks on Naiskodukaitse evakuatsioonirühmad, kes harjutavad üht oma ülesannetest – päästeameti toetamist evakuatsioonikohtade üles seadmise, töös hoidmise ning lõpuks sulgemisega. Rühmad valmistavad evakuatsioonikohad evakueeritavate vastuvõtuks ette, tagavad neile põhiteenused nagu esmaabi, toitlustamise, majutuse jne ning harjutavad ka evakuatsioonikoha üle andmist teisele üksusele. Lõuna Sild annab meie evakuatsioonirühmadele hea võimaluse kõiki protseduure reaalolukorrale ligilähedaselt läbi proovida ja oma sooritust lihvida,“ ütles Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

Reaalse kriisi korral vastutab evakuatsiooni korralduse eest päästeamet ning see viiakse läbi koostöös Kaitseliidu, Naiskodukaitse, kohalike omavalitsuste, politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse, sotsiaalkindlustusameti ja terviseametiga.

Ulatuslik evakuatsioon tähendab päriselus tuhandete inimeste ümberpaigutamist ohutusse asukohta. Evakuatsioonikorralduse saabumisel tuleb seda viivitamatult täita: selle ignoreerimine võib tähendada ohtu enda ja lähedaste elule. Evakuatsiooni vajaduse korral avab riik evakuatsioonikohad ning korraldab sinna transpordi, kuid võimalusel tuleb kasutada enda transporti ja leida majutus iseseisvalt, näiteks sõprade-tuttavate juures. Avalikud evakuatsioonikohad on mõeldud eelkõige inimestele, kellel pole ise võimalik kusagile mujale minna.