Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles Delfile, et kuigi kriisivalvet ei kärbita, siis kokkuhoiukoht leiti nende teade arvelt, mille puhul on inspektori ülesanne kontrollida rikkumise kahtlust. Ehk teisisõnu: kärbitakse reageerimist tavateadetele.

„Näiteks kui saame öisel ajal teate valesse kohta viidud jäätmehunnikust, keelatud võõrliigi müügikuulutusest või ebaseaduslikult tõkestatud kallasrajast, alustab keskkonnakaitseinspektor asjaolude selgitamist ja lisainfo kogumist järgmisel hommikul,“ tõi Vakra näiteid. Varem alustati kontrolli kohe, kui teade laekus.

Vakra sõnul võtab riigiinfo telefon 1247 aga ka edaspidi ööpäevaringselt vastu teateid keskkonnarikkumiste kahtlustest ning kui saadakse teade karile sõitnud ja lekkivast tankerist, reageeritakse koheselt.

„Kriisivalve tegelebki, nagu nimi ütleb, kriitilise olukorraga, kus on olemas otsene vahetu oht loodusele ja mis vajab kohest reageerimist – eelkõige ulatusliku reostuskahtluse juhtumid. Seda töökorraldust kärbe ei puuduta,“ kinnitas Vakra.

Kokkuvõttes tähendab Vakra sõnul iga kärbitud euro, et riik pakub vähem teenust. „Aga meie eesmärk on lõigata sealt, kus pikaajaline mõju looduskeskkonnale puudub või on võimalikult väike,“ rääkis Vakra.

Riigi kulude kokkuhoiu eesmärgil on amet koondanud tänavu ka 20 töötajat, samuti vähendatakse kontoripindu. Lisaks muudetakse võõrliikide tõrje süsteemi ning vähendatakse veeproovide võtmist ettevõtete juures.

„Kontrollseire näol on olnud tegu pisteliste topeltkontrollidega ettevõtete endi esitatud proovitulemustele. Selle tegevuse eesmärk pole kunagi olnud trahvide kogumine,“ ütles Vakra. „Kuid oluline on see, et võimalus järelevalve korras veeproove analüüsida säilib. Kokkuhoiu saavutamiseks tellime edaspidi pisteliste juhukontrollide asemel lisaanalüüsid ainult siis, kui on alus kahtlustada keskkonnanõuete rikkumist.“

Keskkonnaamet hoiab 2025.–2028. aastal kokku 2,2 miljonit eurot.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena