Austria ringhääling ORF vahendab, et kui loetud oli 83 protsenti häältest, siis juhtis Vabaduspartei (FPÖ) 29 protsendiga. Valimiseelsete küsitluste andmetel ennustati FPÖ-le esikohta umbes sama protsendiga, teist kohta ennustati valitsevale paremtsentristlikule rahvaparteile (ÖVP) 26-protsendilise häältesaagiga. Kuigi FPÖ on varem valitsuses olnud, siis polnud nad seni valimisi võitnud.
Kolmandale kohale jäävad sotsiaaldemokraadid olid selleks ajaks saanud 21 protsenti häältest ning liberaalne erakond NEOS on saamas umbes kaheksaprotsendise toetuse. Ka roheliste tulemus on jäämas kaheksa protsendi juurde. Teised parteid ilmselt parlamenti ei pääse.
Varasemate uuringute põhjal on selle aasta valimisi iseloomustanud rahulolematus ja soov muutuste järele - valimiste ajal on põhilisteks teemadeks olnud rändega seotud küsimused, samuti inflatsioon ja sõda Ukrainas.
FPÖ juht Herbert Kickl on lubanud austerlastele ehitada „Austria kindluse“, taastada nende julgeolek, õitseng ja rahu. Ta tänas valijaid „optimismi, julguse ja enesekindluse eest“. Flickli jaoks läheks aga koalitsiooni moodustamine raskelt, sest paljud parteid on öelnud, et nad pole nõus temaga koostööd tegema.
Liidukantsler Karl Nehammer on varem öelnud, et „võimatu on moodustada valitsust kellegagi, kes jumaldab vandenõuteooriaid“.
Valimisaktiivsus on Austrias võrreldes 2019. aasta valimistega tõusnud. Esimeste prognooside kohaselt käis valimas 78,5 protsenti hääleõiguslikest elanikest, 2019. aastal oli valimisaktiivsus 75,59 protsenti.
Valimisjaoskonnad avati Eesti aja järgib hommikul kell kaheksa ja suleti õhtul kell 18.
