Balti riigid ja Poola soovivad kaitsevööndi rahastust ka Euroopa Liidu eelarvest

Eesti, Läti, Leedu ja Poola kaitseministrid kohtusid reedel Daugavpilsis, et arutada Balti kaitsevööndi võimalikku rahastamist Euroopa Liidu eelarvest. Kaitseministrite sõnul võiks Euroopa Liit projekti rahaliselt toetada, sest kaitsevöönd tugevdab kogu Euroopa julgeolekut.

„Balti kaitsevööndi initsiatiiv on hästi käima läinud, sest vajadus Läänemere piirkonna liitlaste seas on ühine. Meie jaoks on äärmiselt oluline koordineerida oma tegevusi Poolaga, aga kindlasti näeme siin potentsiaali ka põhjapoolsete liitlastega koostööd teha, iseäranis Soomega. Kaitsevööndi vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast ja toetab NATO uut lävepakukaitse kontseptsiooni. Samaaegselt tugevdab see Euroopa Liidu julgeolekut ja selle piiride sõjalist kaitset, mistõttu näeme selgelt, et Euroopa Liit võiks projekti ka rahaliselt toetada,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Kaitseministrid allkirjastasid aasta alguses leppe, mille kohaselt rajavad Eesti, Läti ja Leedu lähiaastatel vastu Venemaa ja Valgevene piiri kaitsevööndi, mis koosneb erinevatest kaitserajatistest ning mille eesmärk on heidutada ja vajadusel kaitsta sõjalise ohu eest.

Poola kuulutas sarnase Eastern Shield projekti välja 18. mail. Paralleelselt on Euroopa Liit kaalumas kaitsevaldkonna ühishuviprojekte, mille eesmärgiks on tugevdada liikmesriikide julgeolekut. Kohtumise käigus said kaitseministrid ülevaate ka Ukraina kogemusest kaitserajatiste ehitamisel ning tutvusid Läti kaitserajatistega Silene piirkonnas.

Balti kaitsevööndi rajamine Eestis on plaanitud kolmes etapis. Esimeses ja teises etapis rajatakse 40 tugipunkti ning 12 ladustusala koos kõige juurde kuuluvaga, kolmandas etapis rajatakse kaheksa tugipunkti. Kaitserajatiste kontseptsioon lähtub NATO Madridi tippkohtumisel kokkulepitust, et liitlasi tuleb kaitsta alates esimesest meetrist ja uutest regionaalsetest kaitseplaanidest.

Balti kaitsevöönd on oma olemuselt tõkestus- ja välikindlustusmeetmete kompleks, mille elemendid maastikul toetavad kaitsvate üksuste tegevust tugipunktides, et vajadusel seisata agressiooniüksuste pealetung. Elemendid paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi, samuti kaitseväe üksuste lahinguplaani.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus on hetkel sõlminud lepingud tõkestusmaterjalide nagu okastraadi ja draakonihammaste hankimiseks ning käimas on punkrite prototüüpide väljatöötamise protsess.