„Venemaa ütleb pidevalt, et kui te seda teete, kui ületate selle või selle punase joone, võime eskaleeruda,“ ütles Müncheni julgeolekukonverentsi kunagine esimees. Tema sõnul võiks Lääs samamoodi teha - anda teada oma piiridest ja hoiatada võimalike tagajärgede eest, olgu see Tauruse tiibrakettide tarnimine Ukrainale või luba Ukrainal lüüa sõjalisi sihtmärke Venemaal. Ta märkis, et sellisel juhul on oluline oma piiridest kinni pidada.

Ischingeri mõtteviis on ka suunatud rahuläbirääkimiste käivitamisele ja sellele, kuidas kujundada tingimusi sõja lahendamiseks, mis säilitab Ukraina iseseisvuse ja suveräänsuse ning edendab tema ambitsioone liituda Euroopa Liiduga.

Ischinger kohtus selle kuu alguses Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et arutada juunis Šveitsis peetud rahutippkohtumise järge, mida Zelenskõi tahab korraldada enne käesoleva aasta lõppu.

„Peame endale meelde tuletama, et Venemaa ei austa oma ajaloo, oma kogemuste ja kultuurilise käitumise tõttu järeleandmisi ega nõrkust, kuid venelased austavad jõudu,“ ütles ta.

Ta väitis, et Washington ja Moskva peavad paika panema kõneluste üldise raamistiku. „Kui protsess toimub, visandatakse see kõigepealt Moskva ja Washingtoni vahel,“ ütles ta. Diplomaat usub, et Putin ei taha kokkuleppeid sõlmida Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi või Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

Samuti rääkis ta, et kõnelusi tuleks alustada lihtsatest teemadest. „Teisisõnu, ära räägi alguses territooriumist. Rääkige näiteks Zaporižžja tuumajaamast ja selle ohutuks muutmisest. Kui see süttib, tapab see sama palju venelasi kui ukrainlasi. Räägite rohkem sõjavangide vahetustest ja toidutranspordist Mustal merel, nende küsimustega saate alustada ja liikuda keerulisemate küsimuste suunas,“ selgitas ta.

Jaga
Kommentaarid