Kristina Kallas: riigieelarve üks prioriteete on eestikeelsele haridusele ülemineku reform

Valitsuses heakskiidu saanud ja riigikogusse saadetava 2025. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt jätkub eestikeelsele haridusele ülemineku reform planeeritud mahus, õpetajate palka ei kärbita ning kõrghariduse rahastamise kasv jätkub.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et eelarves jäävad kehtima riigi senised prioriteedid. „Kavandatud reformid viiakse ellu täismahus, kuigi ministeeriumi valitsemisalas tuleb tegevuskulusid ja toetusi vähendada järgmise nelja aasta jooksul kuni 78 miljonit eurot. Me ei kärbi eestikeelsele õppele ülemineku põhitegevusi ega kutsehariduse valdkonda,“ sõnas minister ning lisas, et uuel aastal kasvab kõrghariduse tegevustoetus 13% ning teaduse põhiinstrumentide rahastamine ja õpetajate palk jäävad samale tasemele tänavuse aastaga.

Haridusliku lõimumise tegevusele, sh eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava elluviimiseks on 2025. aastal ette nähtud 61,8 miljonit eurot, millest välisvahendid moodustavad 5,1 miljonit eurot. Jätkub üleminekut toetav koolitusprogramm, täiendava töötasu maksmine Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele, õpilasepõhised keeleõppe toetused ning asendus- ja abiõpetajate pakkumine.

Välisvahenditest korraldatakse keeleõpet toetavaid metoodikakoolitusi, arendatakse keeletehnoloogilisi vahendeid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise toetamiseks, hangitakse õppevara. Kokkuhoiu eesmärgil on ülemineku tegevuskavast jäetud välja mõned taristu investeeringud, riigikoolide töötajate eluasemetoetused ja lähtetoetuse kasv, kokku 6,28 miljoni euro ulatuses. Projekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“ lõpeb, kuna ülemineku tegevuskavas juba on ette nähtud õpilasepõhised eesti keele õppe toetused ja täiendav töötasu Ida-Virumaa haridustöötajatele. Projekti lõpetamine annab kokkuhoidu 2,1 miljonit eurot.

Õpetajate palka ei kärbita, end järgmisel aastal see ei tõuse

Õpetajate tööjõukuludeks on 2025. aasta eelarves ette nähtud 598 miljonit eurot. Õpetaja palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise määr 20%, õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot. Õpetajate palka 2025. aastal ei kärbita ning jätkatakse koalitsioonilepingus seatud sihil, et õpetajate palk peab aastaks 2027 moodustama 120% Eesti keskmisest palgast.

Samuti jätkuvad läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks aastateks 2025-2027. Haridusleppe sõlmimise eesmärk on anda üldhariduskoolide õpetajatele kogu ametit läbiv kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes. Kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides toetatakse 2025. aastal kokku 299,2 miljoni euroga. Kõrghariduse tegevustoetuseks on planeeritud 262,6 miljonit eurot, kasv võrreldes 2024. aastaga on 30,2 miljonit eurot. Prognoositavalt suureneb kõrghariduse tegevustoetus 2025. aastal varasemalt planeeritud 15% asemel 13%.

Lisavahendite toel võimaldatakse suuremas mahus õpet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tehnika, tootmise, ehituse, tervishoiu ning haridusteaduste valdkondades, ka tagatakse akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu. Jätkub doktoriõppe reform, nooremteadurite palgatoetuseks eraldatakse kõrghariduse ja teaduse eelarvest kokku 33,2 miljonit eurot. Teadus- ja arendustegevuse kulud on 2025. aastal kokku 404 miljonit eurot, sh haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 238 miljonit eurot.

Teadusasutuste baasfinantseerimiseks eraldatakse 59,3 miljonit eurot ja uurimistoetusteks 59,3 miljonit eurot, mõlemad summad jäävad samale tasemele 2024. aastaga. Baasfinantseerimine ja uurimistoetused on teaduse rahastamise põhiinstrumendid, mille kaudu tagatakse süsteemi konkurentsivõime, mistõttu neid vahendeid ei kärbita, kuid neid ei ole võimalik ka suurendada. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala tegevuskulusid ja toetusi vähendatakse 2025. aastal 36,4 miljonit eurot, 2026. aastal 61,9 miljonit eurot, 2027. aastal 77,6 miljonit eurot ja 2028. aastal 76,7 miljonit eurot.

Ministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Keeleameti, Eesti Kirjandusmuuseumi, Rahvusarhiivi ning Haridus- ja Noorteameti majandamis- ja personalikulusid ning riigi üldhariduskoolide majandamiskulusid kärbitakse aastati vastavalt 5%+3%+2% ehk 2025. aastal 2,7 miljonit eurot, 2026. aastal 4,5 miljonit eurot, 2027. aastal 6,3 miljonit eurot ja 2028. aastal 6,5 miljonit eurot.

2025. aastal:

• Üldhariduse, noorte ja keelevaldkonna kärbe on 15,6 miljonit eurot. Vähendatakse tegevustoetuste eelarvet ja haridusvaldkonnas pakutavate koolituste rahastamist suunatakse välisvahenditesse. Kohalike omavalitsuste huvihariduse toetust vähendatakse 10% ehk miljoni euro võrra.

• Kõrghariduse valdkonna kärbe on 10,1 miljonit eurot. Lõpetatakse ülikoolidele doktoriõppe lõpetanute eest tulemustasu maksmine, Tartu Ülikooli Kliinikumi, regionaalsete kolledžite ja ülikoolide raamatukogude toetuse sihtotstarbeline eraldamine ning varasemaid toetusi võetakse arvesse kõrgkoolide rahastamismudelis kõrgkoolide osakaalude kujundamisel. Lõpetatakse ka üliõpilaste tulemusstipendiumite maksmiseks toetuse eraldamine kõrgkoolidele.

• Teadus- ja arendustegevuse kärbe on 10,7 miljonit eurot, sh kärbitakse 9,9 miljonit eurot edasiantavaid toetusi ja 0,8 miljonit eurot teadus- ja arendusasutuste ning teadust toetavate asutuste tegevuskulusid. Ministeeriumi teadusvaldkonnas tehtavad kärped on suunatud peamiselt teadust toetavatele tegevustele, mille mõju Eesti majandusele ja teadussüsteemi konkurentsivõimele on väiksem, vähendades ühtlasi teadusbürokraatiat. Laiapindne kokkulepe näeb ette hoida teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise maht tasemel 1% SKP-st, kuid riigi majanduslikust olukorrast tulenevalt jääb see 2025. aastal veidi alla selle.