„Olulisim sellest on täiendav laskemoonasoetus. Selle jaoks on summa 1,6 miljardit nii, nagu kaitseväe juhataja palus,“ lausus Pevkur.
Laskemoona soetamist planeeritakse pikema aja peale kui kolm aastat, kuna Pevkuri sõnul tuleb arvestada moona tootmise aega. „Meie jaoks on oluline, et saame lähiaastatel teha ära hanked ja võtta need kohustused,“ lausus ta.
Kaitseministri sõnul soetatakse laskemoonast kõike. Alates mõnikümmend senti maksvast kõige tavalisemast padrunist, lõpetades kaugmaa rakettidega ja laskemoonaga, mis maksab kuni kaks miljonit eurot.
Pressikonverentsil sõnas Pevkur, et julgeolekumaks kogu julgeolekuvajadust siiski ära ei kata. „Oluline on teada, et sellest 2,5 miljardist, mida julgeolekumaksust kogutakse, saame need vajadused kenasti kaetud, mis meil on praegu riigikaitses vaja,“ lausus ta.
Nagu igas ministeeriumis, tehakse ka kaitseministeeriumis kärpeid. Pressikonverentsil hõikas Pevkur välja, et kärpeid tehakse 23 miljoni euro ulatuses. „See tähendab mõningaid koondamisi, tegevuste ümberkorraldamist, majandus- ja esinduskulude vähendamist,“ sõnas Pevkur ja lisas, et kärbitav summa jääb siiski riigikaitsesse alles, minnes laskemoona ja Ukraina abistamisesse.
