FOTOD, VIDEO ja BLOGI | Pevkur valitsuse pressikonverentsil: ka kaitseministeeriumis hakatakse kärpima
(114)
Valitsus pidas täna oma istungit, kabinetinõupidamist ja pressikonverentsi Läänemaal, Põgari-Sassi külas asuvas Mäevalla palvemajas, et tähistada seal Otto Tiefi valitsuse 80. aastapäeva.
Sündmused algavad kell 10.45, kui kohaliku kogukonna esindajad tervitavad valitsuse liikmeid ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu jagab selgitusi Otto Tiefi ja tema juhitud valitsuse olulisusest Eesti õiguslikule järjepidevusele. Kell 12 algaval pressikonverentsil räägivad Kristen Michal (Reformierakond), siseminister Lauri Läänemets (SDE), haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200) ning kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond).
1944. aastal toimus Põgaris Otto Tiefi valitsuse viimane istung, misjärel tungisid Eestisse Vene väed. Otto Tiefi moodustatud valitsus jõudis tegutseda vaid viis päeva, selle moodustamisega tehti katse taastada Eesti iseseisvus pärast Saksa vägede taandumist. Valitsus käib Põgaris Eesti riiklikku järjepidevust tähistamas iga viie aasta järel.
Jälgi pressikonverentsi videopildi ja Delfi otseblogi vahendusel.
Eelarvekõnelused jõuavad lõpusirgele
Valitsusel hakkavad lõppema eelarvekõnelused. Teisipäeval pani valitsus paika ettevõtjate maksustamise, kaitsekulutused ja muu, mis oli riigieelarves lahtiseks jäänud.
Julgeolekumaksu puhul otsustati, et ettevõtetele kehtestatakse kasumimaks, nagu pandi kirja koalitsioonilepingusse. Seega hakkab julgeolekumaks koosnema kolmest komponendist: 1. juulist 2025 tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra, 2026. aastast hakkab kehtima 2% julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtete kasumile. Ettevõtete maksuarvestuse aluseks on möödunud majandusaasta kasum ja maksu tasutakse kord kvartalis. Maksude detailid ja nende kehtestamise eelnõud tulevad järgmise nädala jooksul.
Kaitsekulusid suurendatakse 2031. aastani 1,6 miljardi euroga. Riigieelarve fookuses on kasvavate kaitsekulude katmine, mh pika laskeulatusega relvasüsteemide moona soetamine. Laia riigikaitse lisainvesteeringud ulatuvad umbes 220 miljoni euroni.
Kärbete puhul tehti ligi miljardit eurot puudutavaid otsuseid. Selle summa sees on nii ministeeriumite valitsemisalade protsendikärped kui ka eelarverevisjoni kokkuhoid. Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kokku 10% kulusid. 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Kulusid tuleb peale ametiasutuste vähendada ka sihtasutustes ja riigiettevõtetes. Valitsuse eesmärk on vähendada 2025. aasta eelarve puudujääki prognoositult 4,4%-lt 3%-le SKP-st.
