Virkebau: kollektiivse töötüli seaduse muutmise plaan on kahetsusväärne ja ebaõnnestunud

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise kava, mis annaks riikliku lepitaja ülesanded õiguskantslerile, lammutab riikliku lepitaja Meelis Virkebau sõnul tõhusa süsteemi ja pakub välja pseudolahenduse.

Virkebau sõnul on majandusministeeriumi algatatud eelnõu kahetsusväärne ja ebaõnnestunud, kuna soovib lammutab veerand sajandit toiminud tõhusa kollektiivsete töötülide lepitamise süsteemi, pakkudes pseudolahendusena välja riikliku lepitaja ülesannete panemise õiguskantsleri kantseleile.

Virkebau selgitas, et sellise tulemuse annavad eelnõus kavandatud kaks põhimõttelist muudatust – esiteks jäetakse tööturu osapooli esindavad tööandjate ühendused ja ametiühingud ilma õigusest leppida kokku riikliku lepitaja kandidaat ning teiseks kaotatakse pädevusnõue riiklikule lepitajale. „Kõik see hävitab usalduse lepitusmenetluse vastu",“ leidis ta. Samuti annab tunnistust, et eelnõu algataja ei tea või ei saa aru, et kollektiivse töötüli olemus on huvide konflikt, mitte õigusvaidlus, tõdes Riikliku Lepitaja Kantselei täna majandusministeeriumile saadetud kirjas.

„Selle eelnõu sõnum tööandjatele ja töötajatele on selge ja ühemõtteline – teie arvamus riiki ei huvita ning poliitikud ja ametnikud otsustavad ise, mis teile kasulik on,“ ütles Meelis Virkebau. „Tegelikult ei vaidle tööandjad ja ametiühingud lepitusmenetluse käigus õigusküsimustes, vaid murravad piike töötingimuste, eelkõige palga, tööaja ja puhkuste üle,“ lisas ta.

Virkebau sõnul on eelnõu ilmselt vastuolus põhiseadusega ning rikub ka rahvusvahelise tööõiguse sätteid. „See on kokku traageldatud sooviga jätta eksitav mulje, et riikliku lepitaja institutsiooni likvideerimisega ja lepituskohustuse panemisega õiguskantslerile midagi olulist ei muutu ja kõik on kõige paremas korras,“ lausus ta.

„On kurb näha, et majandusministeerium peab õiguskantsleri kantseleid piltlikult öeldes kõigesööjaks, kellele ta võib oma kulude kärpimise nimel lisada põhiseaduses sätestatud ülesannetele suvalisi kohustusi, mil pole õiguskantsleri tegevusega mingit sisulist puutumust,“ märkis Virkebau. „Sama hästi võiks kollektiivsete töötülide lahendamise kohustuse panna näiteks olümpiakomiteele, kellel kindlasti on praktilisi kogemusi huvikonfliktide lepitamisel, isegi kui need pole seotud töösuhetega.“

Keldo: hoiame kulusid kokku

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis esmaspäeval kooskõlastamisele kollektiivse töötüli lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega antakse riikliku lepitaja ülesanded üle õiguskantslerile.

Riiklik lepitaja on sõltumatu ametiisik, kes aitab lahendada kollektiivseid töövaidlusi. Riikliku lepitaja poole pöörduvad töötajate ja tööandjate ühingud või liidud siis, kui omavaheliste läbirääkimiste käigus ei jõuta töötüli osas kokkuleppele ning tekib töörahu katkemise oht. Riiklik lepitaja püüab sellisel juhul osapoolte vahel kokkulepet leida.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab riikliku lepitaja ülesannete üleandmine õiguskantslerile tõsta kollektiivsete töötülide lahendamise kvaliteeti ja efektiivsust ning hoida kokku kulusid.

„Kui riikliku lepitaja kantseleis töötab kokku kolm inimest, siis õiguskantsleri kantselei on oluliselt võimekam – näiteks on seal ettevõtluskeskkonna ja sotsiaalsete õiguste spetsialistid, kes saavad pakkuda suuremat tuge ka keerulisemate töövaidluste puhul. Lisaks on lepitamist vajavaid töötülisid vähe, mistõttu pole mõistlik pidada üleval dubleerivaid asutusi,“ selgitas Keldo.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2025, et jääks piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ja riikliku lepitaja ülesannete üleandmiseks õiguskantslerile.

Riikliku lepitaja mehhanism säilib senisel kujul ja vaidluse osapoole jaoks muutub vaid asjaolu, et lepitust viib läbi teine ametiisik. Riiklik lepitaja on vahemikus 2017–2023 viinud kokku läbi 25 lepitusmenetlust.