Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem: miks seda eelistada?

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi eelistamiseks leiab rohkem põhjuseid kui ühegi teise ventilatsioonilahenduse puhul. Esimene argument, miks valida just soojustagastusega ventilatsioon, tuleb välja juba nimest - on ju tegu süsteemiga, mis annab tagasi osa hoone kütmisel panustatud energiast.

Parimates ventilatsioonisüsteemides läheb kaotsi vaid viiendik soojusenergiast ehk teisisõnu suunatakse soojusvaheti läbinud värske õhuga tuppa tagasi ligi 80% seal eelnevalt ringelnud soojusest. Ilma soojustagastuseta ventilatsiooniga haihtuks see lihtsalt atmosfääri.

Ühtlane temperatuur

Tänu sellele, et tuppa jõuab külma välisõhu asemel juba soojendatud värske õhk töötab küttesüsteem väiksema koormusega ja jaheda õhu sissevoolu põhjustatud toatemperatuuri langust pole vaja pideva kütmisega kompenseerida. Vähem kütmist tähendab ka väiksemaid küttearveid.

Soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemide puhul on siseruumi soojusjaotus ebaühtlane. Välisõhu sissepuhke kohtades võib tekkida tuuletõmbe tunne, mille minimeerimiseks keeratakse kütet aina peale. Tulemus on aga otse vastupidine - ebaühtlus ruumis suureneb veelgi, ühes toa otsas on endiselt palav ja teises jahe. Kui majas on aga kvaliteetne ventilatsioon, siis sääraseid temperatuuri kõikumisi ruumis või hoone erinevates osades ei esine ning terves hoones on ühtlane ja sobiv sisekliima.

Eesmärk ruumide ventileerimiseks on ju tegelikult lihtne – hea, kvaliteetne ja ühtlane sisekliima kogu hoones. Loomulikult võib ruume ventileerida akende või lihtsate õhulõõride kaudu välisseinas, aga sellisel juhul on ühtlase sisekliima kontrollimine ja tagamine sisuliselt võimatu.

Akna kaudu värsket õhku sisse lastes puudub meil igasugune kontroll sissetuleva õhu hulga, temperatuuri, niiskuse või välisõhus leiduvate peenosakeste üle. Kuid nüüdisaegsete soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide puhul on meil võimalik erinevaid muutujaid kontrollida ja juhtida.

Mitte liiga kuiv ega niiske

Moodsatele ventilatsioonisüsteemidele saab lisada ka niiskustagastussüsteemi. Eriti tähtis on see talvel, mil külma ja kuiva välisõhu otse siseruumidesse juhtimisel langeb õhuniiskus väga madalale. Liiga kuiva õhuga toas ei ole mugav olla. Eriti kannatab ööuni, sest kuiv ja kinnine nina ei lase sügavalt ja täisväärtuslikult magada.

Ebakvaliteetse või juhitamatu ventilatsiooniga hoones, kus piisav õhuvahetus puudub, võib mõnedes hoone osades või ruumides tekkida hoopis liigniiskus. Selle ilminguteks on „higistavad“ aknad või niiskuskahjustused laenurkades.

Liigniiskus loob omakorda soodsa pinnase seente ja hallituse tekkeks. Nii seened kui hallitus vajavad arenemiseks niiskust ning puuduliku õhuvahetusega ruumides on neil selleks väga soodsad tingimused. Peale selle, et hallitusseened mõjuvad hävitavalt puitkonstruktsioonidele, võivad seeneosed olla ohtlikud ka inimese tervisele. Eriti tundlikud on eostele nõrga imuunsusega inimesed ja allergikud.

Tänapäevased ventilatsioonisüsteemid filtreerivad siseõhus ringlevad peenosakesed ja allergeenid välja ning toaõhk on puhas ja meeldiv.

Mitmeid võimalusi

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteeme on mitut tüüpi: plaatsoojusvahetid, rootorsoojusvahetid ja entalpia plaatsoojusvahetid. Igal süsteemil on omad plussid ja miinused.

Plaatsoojusvaheti on kõrge soojustagastusmääraga, seal ei puutu väljuv õhk sisse liikuva õhuga otseselt kokku ja seega ei tule toas tekkinud ebameeldivad lõhnad tuppa tagasi.

Rootorsoojusvahetis tagastab pöörlev soojusvaheti element tuppa nii niiskuse kui ka sooja, aga kuna soojusvahetuse käigus puutuvad nii väljuv kui ka sisenev õhk osaliselt kokku, võivad koos sissepuhutava õhuga tuppa tagasi pääseda ka ebameeldivad aroomid.

Entalpia soojusvahetis on ühendatud mõlema eeneva soojusvaheti tüübi parimad osad, nii sooja- kui ka niiskustagastus. Seejuures ei puutu hoonest väljuv ja tagasi sisse suunatav välisõhk omavahel kokku, mis välistab lõhnade tagasi sattumise tuppa. Miinuspoolele jääb veidi kallim soetusmaksumus.

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi valikut on mõistlik arutada koos spetsialistidega, kes võtavad arvesse hoone ehituslikku eripära, mahtu, küttesüsteemi ja veel mitmeid muid olulisi parameetreid.