27. augustil tuleb rahandusministeerium valitsuse ette värske eelarveprognoosiga.

Valitsusjuhi sõnul tekitab eelarve kärbete pool tõenäoliselt väga emotsionaalse debati nii avalikkuses kui ka ministeeriumite vahel. Rahandusministeerium on praegu andnud omaltpoolt teistele ministeeriumitele erinevad trajektoorid ja raamistiku, kuidas kärpeid teha. „Eks nad siis nüüd viimaseid päevi päikese käes mõtlevad seda läbi, mida valitsusse rääkima tulla,“ lausus Michal.

Michali sõnul hakatakse esmalt kärpima ministeeriumite tegevusi. „See kindlasti hakkab olema see esimene jõupingutus, selle järel muud arutelud,“ lausus ta.

Kärbete teemal on meedias palju kirgi kütnud peretoetuste kärpimine. Postimees kirjutas, et peretoetuste arvelt saaks riigieelarvet märgatavalt turgutada vaid väga suurt kärbet tehes ja seda näitavad ka nende tehtud vanemahüvitise lae allatoomise arvutused.

Michali sõnul oodatakse sellel teemal ära rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi arvutused ja analüüsid, rohkem ta sel teemal spekuleerida ei soovinud. „Mitmetimõistetavuse ja ebakindluse vältimiseks ma täiesti teadlikult ei asu sel teemal spekuleerima,“ lausus ta.

„Ainukene printsiip, mida oleme arutanud koalitsiooni läbirääkimiste tasemel, on see, et kui tulevikus oleks võimalik eristada seda, et jõukamad inimesed ei saaks seda toetust ja toetus läheks rohkem abivajavatele peredele, siis see võiks olla mõistlik printsiip, mida Eesti rahvas ka mõistaks. Kuidas seda teha, kas see on võimalik isegi meie digivõimaluste juures, on raske öelda,“ lausus ta ja lisas, et see ongi pigem rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi pärusmaa.

Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Valitsus peab esitama riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena