Nii dr Vassili Novaku kui dr Raul Adlase sõnul oleks probleemi lõplikuks lahendamiseks vaja keskset juhtimist vähemalt piirkondlikul tasemel. See tähendaks Adlase sõnul seda, et üks juhtiv jõud justkui „dirigeeriks“, millisesse haiglasse patsiendid lähevad. „Tallinna tervishoiuasutuste liitmine võiks olla üks samm lahenduse suunas,“ ütles Novak Delfile.

„Kindlasti on lahendus see, kui juhtimist käsitleda ühtsena. Tallinna haiglatel on praegu kaks omanikku – kohalik omavalitsus (KOV) ja riik, aga KOV tasemel oleks võimalik juhtida süsteemsemalt,“ sõnas Lao.

Haiglad hindavad Lao sõnul oma olukordi ise ja käivitavad siis vajadusel kriisiplaani. Eile oli tema sõnul PERHis aga piiripealne, kõrgendatud kriisiohuga situatsioon, mis kriisiolukorra mõõtu siiski välja ei andnud ning seetõttu ka kriisiplaani ei rakendatud.

Tallinna kiirabi peaarst dr Raul Adlas tõi aga terviseametis toimunud pressikonverentsil välja, et teisipäevane olukord oli kiirabi jaoks siiski probleemne ja üheks lahenduseks oleks näiteks kriisiolukorra mõõtmisel lävendi langetamine.

„Ma usun, et see (kriisilävend – toim) on juba piisavalt täpne, me ei peaks ka paanikat tekitama. Kriisid on selgelt defineeritud, neil on oma käitumuslik juhend ja seda mitte ainult tervisevaldkonnas, vaid ka sisekaitses, päästes ja politseis. Selgus on eelkõige see võlu,“ sõnas Lao Delfile.

Samuti ei tasu tema sõnul unustada ka teisi haiglas olevaid patsiente, kuna kriisiolukorras tegeletakse n-ö „punase trauma“ ehk kiireloomuliste patsientidega teiste patsientide arvelt, sõnas Lao pressikonverentsil.

„Kaheksa EMO patsiendiga tuleks haigla toime, kui ei oleks teisi patsiente. Küsimus on koguarvus. Kui vaatame PERHi andmeid, siis pöördus kogu päeva jooksul ikkagi sadu inimesi EMOsse,“ selgitas Lao.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena