„Vabatahtlikutel, abipolitseinikutel, kaitseliitlastel või kaitseväe teenistuse läbinutel on teatud kokkupuude ja oskus [kriisidega tegelemiseks] olemas. Aga me kavatseme laiendada inimeste kriisideks valmisolekut sedavõrd, et selles oleks osalenud ühte või teist moodi kõik - seda siis ka naiste puhul,“ sõnas Läänemets 10. juuli koalitsioonikõneluste pressikonverentsil.

Läänemets sõnas Delfile, et kriisideks valmisolekut hakatakse esialgu arendama läbi veebikoolituste. Need on mõeldud küll kõigile Eesti elanikele, kuid avaliku sektori töötajatele hakkavad need olema kohustuslikud.

Tulevikus, kui on üle-Eestiliselt olemas ohuteavitussireenid, tahetakse juurde lisada ka kontaktkoolitused.

Kriisikoolitused võiksid Läänemetsa sõnul lõpuks hõlmata kogu ühiskonda. „Naised saavad kahjuks kriisideks valmistumisel vähem teatud oskuseid, sest nad ei tee ajateenistust läbi,“ lausus ta.

„Spetsiifiline näide on, et meditsiinivaldkonnas töötav õde võiks sõjalisele kriisile mõeldes osata peale elu päästmise aru saada midagi rohkemat. Näiteks, kuidas töötavad lõhkeained, relvad, jne. Sest kui sõjaolukord on, siis võib-olla keegi jõuabki koos relvaga selle töötajani - siis ta peab ühel hetkel midagi mõistma,“ sõnas Läänemets.

Ministri sõnul kindlat kontaktõppe plaani veel paigas pole. „ See võib välja näha umbes nii, et päästeamet teeb ühe standardi ja ütleb, et see on asi, mida peab koolitusel õpetama. Ja siis need ettevõtted, kes soovivad antud asja hakata õpetama, käivad tõestavad päästeametile ära, et on pädevad seda tegema,“ lausus Läänemets. Seeläbi ei pea koolitusi riigi käest seda tellima ja riik ei pea selle eest maksma.

Läänemetsa sõnul peaksid kriisikoolitused käima minema sügisel.