„Seda kasutavad ilmselt inimesed, kes on saanud raske diagnoosi, millest taastumine pole võimalik - kui seisund on pöördumatu ja inimene peab oma elu lõpu läbi mõtlema,“ sõnas Sikkut.

Plaanitava tahteavaldusega ei saa soovida eutaneerimist, vaid on võimalik loobuda elu säilitavast ravist. Sellega saab piirata aktiivset ravi ja sekkumist, näiteks elustamist või aparaatide abil elus hoidmist.

„Igal inimesel on oma õigus loobuda ravist ja teatud protseduuridest. Meil on tõsiste haigustega patsiente ja vanu inimesi, kellel ei ole võimalik seda õigust realiseerida, kuna nad pole otsustusvõimelised või nad pole enam teadvusel,“ rääkis Sikkut.

Praeguse seaduse järgi saab küll neid otsuseid ja valikuid näiteks notari juures kirja panna, kuid Sikkuti sõnul on ebatõenäoline, et nendest saab praegu teada näiteks kiirabiõde või EMO-s töötav arst.

„Nüüd me toomegi seadusesse sisse sellise mõiste nagu elulõpu tahteavaldus - reguleerime seda, et inimene saab oma eelistused arstiga konsulteerimisel patsiendiportaali kirja panna,“ lausus Sikkut.

Tahteavalduse saab täita ainult täisealine otsustusvõimeline inimene pärast arstiga konsulteerimist. Või saab täita ka arst juhul, kui inimene pole füüsiliselt võimeline, kuid on siiski täie teadvuse juures.

Avaldust hoitaks tervise infosüsteemis ja vorm hakkaks olema kättesaadav Terviseportaalis, igal hetkel tühistatav ja soovi korral muudetav.