Läbirääkimisi uue loodava valitsuse moodustamiseks peetakse Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide vahel.
Peaministrikandidaat Kristen Michal rääkis pressikonverentsil, et kavas on oluliselt kärpida. „Kärbete puhul me oleme vähemalt esialgselt hoiaku võtnud, et kärped läbivad aastaid 2025-2027, see ei jää ühekordseks tegevuseks,“ rääkis ta. „Kärbime siis ametnikke, avalikke teenistujaid, asutuste menetluskulusid, erinevaid halduskulusid, aga mitte võimeid. Võimete all pean silmas kaitsevõimet, sisejulgeoleku võimeid ja näiteks ka õpetajaid.“
Michali sõnul on kasvanud ka kaitsevõime vajadused. „Me vaatame läbi kuidas katta kaitseväe, aga ka sisejulgeoleku täiendavad lisavajadused ja tulevikus kutsume üles oma NATO liitlasi suurendama oma kaitsekulutusi.“
Siseminister ja SDE esimees Lauri Läänemets rääkis, et kavas on ka investeerida rohkem politsei- ja piirivalveameti (PPA) töösse ehk piiril ja seal lähedal saadakse võimedusega relvastust. „Piltlikult öeldes näiteks lisame sinna tankitõrjerelvad ja võib-olla veel midagi, et see suund on võetud,“ sõnas Läänemets. Lisaks võetakse siht, et reservväelastest tekiks PPA juurde kriisiüksus, ideaalis umbes tuhande mehe suurune.
Samuti plaanitakse muutusi justiitsküsimustes. Näiteks soovivad erakonnad, et ministrikandidaat käiks enne ametisse astumist ka riigikogu komisjonides, et saaks hinnata tema pädevust.
Hea lugeja, kui sa blogi ei näe, värskenda lehte!