Sõjaväelased haarasid Malis, Burkina Fasos ja Nigeris võimu aastatel 2020-2023, vahendab BBC News.
Kõik kolm riiki, mis moodustavad nüüd Saheli riikide alliansi, on kannatanud džihadistide vägivalla all, mis on üks õigustusi sõjaväelistele riigipööretele. Džihadiste pole siiski suudetud maha suruda.
Jaanuaris teatasid nad plaanist lahkuda laiemast regionaalsest organisatsioonist ECOWAS, mille tippkohtumine toimub homme Nigeeria pealinnas Abujas.
Huntade juhid peaksid omavahelise alliansi, mida hakatakse kutsuma prantsuskeelse lühendi AES järgi, nüüd ametlikult asutama. Nigeri riigipöörajate juhile, kindral Abdourahmane Tchianile on külla sõitnud kapten Ibrahim Traoré Burkina Fasost ja kolonel Assimi Goïta Malist.
Päevakorras on julgeolekukoostöö, aga AES tahab luua ka tihedamad majandussidemed, sealhulgas ühise valuuta. Seda vastukaaluks Prantsusmaa toetatud CFA frangile, mida kasutavad regioonis mitmed riigid.
Kõik kolm riiki on džihadismivastastel missioonidel olnud Prantsusmaa väed välja ajanud ja pöördunud sõjalise abi saamiseks Venemaa poole. Viimane pakub seda erasõjafirma Wagner näol. Huntade juhtide peamine retoorika on üleskutsed suuremale suveräänsusele ja endise koloniaalvõimu Prantsusmaa tõrjumine.
