Täna teatasid omavalitsused, et on leppe osas murelikud ning tõdevad, et mitmed leppe punktid vähendavad nende otsustusõigust ja suurendavad linnade-valdade kulutusi.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei rääkis, et kui Liit kogus tagasisidet leppe tekstile, mis edastati kõigile osalistele 13. juunil, siis ootamatult saatis Haridus- ja Teadusministeerium leppe uue versiooni 20. juunil ning taaskord on enne järgmist haridusleppe kohtumist osalistel väga vähe aega leppega tutvuda.

„Paratamatult jääb mulje, et omavalitsuste kaasamine on vaid näiline. Haridusleppesse on lisatud ka sisulisi väga siduvaid ja omavalitsuste autonoomiat riivavaid juriidilisi kohustusi omavalitsustele, mis on varasemalt läbi rääkimata,“ täiendas Trei. Ta tõi välja, et näiteks on haridusleppe projekti sisse kirjutatud kohustus omavalitsustele, et haridusleppe eesmärkide saavutamiseks suunab koolipidaja üldhariduskuludest vähemalt 60% õpetajate palgafondi.

„Leppe tekstis, mis esitati meile 20. juunil, lähtutakse kehtivast rahastusmudelist, aga meie rõhutame, et sama raha piires ei ole võimalik teha kitsendusi, seada piiranguid ja panna koolipidajatele või koolidele lisakohustusi. Samuti torkab haridusleppe projektis silma, et leppe rakendamisel võtavad endale rahalisi kohustusi küll peamiselt koolipidajad, kuid riik ehk keskvalitsus endale rahalisi kohustusi ei võta,“ kommenteeris Tartu linnapea Urmas Klaas.