Tagasisides leppe kohta on ühe suure murekohana välja toodud, et leppega vähendatakse omavalitsuste autonoomsust haridusvaldkonnas. Kohalikud omavalitsused leiavad, et kehtivale seadusandlusele sh Haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkidele ja riigieelarve läbirääkimiste korrale tuginedes on võimalik lahendustega kiiremalt tegeleda ka ilma hariduslepet sõlmimata.

„Kuigi maikuu keskpaigas andsime teada, et Liit kui juriidiline isik haridusleppega läbirääkimiste protsessis ei jätka, siis omavalitsuste esindusorganisatsioonina oleme jätkuvalt omavalitsustele toeks ja abiks haridusleppe läbirääkimiste protsessis ja omavalitsuste huvide kaitsel. Kohalikel omavalitsustel on haridusleppe punkte arutades tekkinud mitmeid küsimusi, millele selgete vastuste saamine on määrava tähtsusega selleks, et omavalitsuste volikogud saaksid kaaluda volituste andmist haridusleppe allkirjastamiseks,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Ta lisas, et kui Liit kogus tagasisidet leppe tekstile, mis edastati kõigile osalistele 13. juunil, siis ootamatult saatis Haridus- ja Teadusministeerium leppe uue versiooni 20. juunil ning taaskord on enne järgmist haridusleppe kohtumist osalistel väga vähe aega leppega tutvuda.

„Paratamatult jääb mulje, et omavalitsuste kaasamine on vaid näiline. Haridusleppesse on lisatud ka sisulisi väga siduvaid ja omavalitsuste autonoomiat riivavaid juriidilisi kohustusi omavalitsustele, mis on varasemalt läbi rääkimata,“ täiendas Trei. Ta tõi välja, et näiteks on haridusleppe projekti sisse kirjutatud kohustus omavalitsustele, et haridusleppe eesmärkide saavutamiseks suunab koolipidaja üldhariduskuludest vähemalt 60% õpetajate palgafondi.

„Leppe tekstis, mis esitati meile 20. juunil, lähtutakse kehtivast rahastusmudelist, aga meie rõhutame, et sama raha piires ei ole võimalik teha kitsendusi, seada piiranguid ja panna koolipidajatele või koolidele lisakohustusi. Samuti torkab haridusleppe projektis silma, et leppe rakendamisel võtavad endale rahalisi kohustusi küll peamiselt koolipidajad, kuid riik ehk keskvalitsus endale rahalisi kohustusi ei võta,“ kommenteeris Tartu linnapea Urmas Klaas.

Ta lisas, et Tartu linn on seisukohal, et ilma täiendavat ressurssi leidmata ei ole kavandatavat hariduslepet võimalik rakendada ja nõnda jääb ka õpetajatöö väärtustamise eesmärk täitmata. „Pean oluliseks välja tuua, et enamusel kohalikest omavalitsustest ei ole praeguse tulubaasi juures võimalik suurendada hariduskulusid või võtta endale täiendavaid rahalisi kohustusi. Juba Tartu puhul räägime me hinnanguliselt ca 4 mln eurost aastas, arvestamata järgmiste aastate haridustöötajate võimalikust alampalga tõusust tuleneva täiendava ressursivajadusega,“ täpsustas Klaas.