Parempoolsed: riigieelarvest leitud kasutamata summad tuleb kohe kärpida

Avastus, et majandusministeerium oli eelmise aasta eelarvesse kogemata enam kui 100 miljoni euro eest liiga palju kulusid planeerinud, tundub esmapilgul uskumatu, kuid kahjuks vastab see praegusele riigijuhtimise tasemele, leiab erakond Parempoolsed.

„Eriliselt küündimatu valik oli eksituse välja tulles jätta see otsekohe ära klaarimata,“ tõdes Parempoolsete liige Andrus Kaarelson. „Selle asemel jäeti sada miljonit eurot lihtsalt rippesse, samal ajal riigieelarve jooksvate kulude tarbeks laenu võttes.“

Maksumaksja ei saa tema kinnitusel olukorraga kuidagi rahul olla – 100 miljoni euro võrra valesti planeerimine ilma, et keegi olukorra kohta ühtegi küsimust esitaks, ei ole Eestile sobiv juhtimiskvaliteet. „Siin on mõtlemisainet kõigil valitsuse liikmetel ja ministeeriumiametnikel,“ tõdes ta.

Kaost majandusministeeriumis ja Eesti riigirahanduses laiemalt tähistab viimase meelest ka asjaolu, et majandusminister Tiit Riisalo suurendas ootamatult eelmisest aastast üle kantavate vahendite mahtu kümnete miljonite võrra. Tänavu 25. jaanuaril allkirjastas Riisalo käskkirja, mille järgi tuli eelarves kasutamata jäänud vahendid summas 9,6 miljonit eurot kanda järgmisse ehk käimasolevasse eelarveaastasse. Neli ja pool kuud hiljem allkirjastas minister aga uue käskkirja: senise 9,6 miljoni asemel tuleb edasi kanda hoopis 71,8 miljonit eurot. „Kümnete miljonite kaupa eksimine ei ole vastuvõetav riigi rahanduse planeerimise viis,“ rõhutas Kaarelson.

Majandusministeeriumi 100 miljoni juhtum on kurioosne, kuid tegelikud probleemid olla suurusjärgu võrra rängemad. Rahandusministeerium on otsustanud lubada tuua ministeeriumitel kokku üle eelmisest aastast käesolevasse 750 miljonit eurot. See on Kaarelsoni sõnul niivõrd suur summa, et sellist otsust ei tohi teha kergekäeliselt, süüvimata kuidas ja mille arvelt see raha eelmisel aastal üle jäi. „Tuleb uurida, kas kas neid kulutusi on võimalik tegemata jätta,“ ütles ta. Ühtlasi on rahandusminister tema meelest kahetsusväärselt jätnud seni kasutamata riigieelarve seadusest tulenevad sekkumisvõimalused, millega saaks piiramata riigiasutuste võimalusi eelarvevahendite üleviimiseks majanduslanguse ajal.

Kaarelson märkis, et kui ministeeriumid ei suuda konkreetseks aastaks plaanitud eelarvet kasutusele võtta, peaks selle kohe järgmise aasta alguses tagasi kandma. „On üsna tavaline, et ministeeriumid ei suuda eelarveaastaks planeeritud tegevusi ellu viia, kavatsevad raha ära kulutada hoopis järgmisel aastal. Kui seda raha ka järgmisel aastal käiku ei anta, tuleb see tagasi kanda, ning seda püüavad ministeeriumid iga hinna eest vältida,“ selgitas Kaarelson.

Seetõttu on tema sõnul ministeeriumites juba aastaid kehtinud hoiak, et esmalt tuleb tegeleda eelmisel aastal kasutamata jäänud rahaga ja alles seejärel vaadata, kuidas käesolevaks aastaks tehtud plaanid ellu viiakse. „See ei pea niimoodi olema. Ministeeriumid peavad suutma oma kulutusi adekvaatsemalt planeerida,“ rõhutas Kaarelson.

Tema sõnul on mõistetamatu, miks koostab valitsus igal aastal tegevuspõhise riigieelarve oluliselt suuremas mahus kui reaalne kasutusmäär, mis on keskeltläbi 90%-92%. See tingib igal aastal pea miljardi euro kasutamata vahendite ületoomise järgmisse aastasse. Eelmisel aastal oli eelarve kasutus erakordselt madal, jäädes kõigest 88,6% tasemele. Selle tulemusena jäi eelmisel aastal kasutamata suisa 2,2 miljardit eurot, mis on märkimisväärne osa riigieelarvest.

„Eelmisest aastal kasutamata jäänud ja seni teadmata saatusega 1,45 miljardit tuleb kiiresti kasutusele võtta ja selle võrra kärpida tänavust eelarvet. Eesti vajab uut negatiivset lisaeelarvet, nüüd juba eelmisest suurusjärgu võrra mahukamat, millega vähendada eelarvepuuudujääki nii tänavu kui ka järgnevatel aastatel,“ ütles ta. Kaarelsoni sõnul annavad täna tehtud kärped positiivset mõju ka järgmiste aastate eelarvetes, parandades nii oluliselt Eesti riigirahanduse olukorda.