Stoltenberg märkis, et liitlased arutavad tuumarelvastuse valmisoleku tõstmist, mis hõlmab ka ladudes hoitud rakettide väljatoomist. „Ma ei hakka jagama operatiivdetaile selle kohta, kui palju tuumalõhkepäid peaks kasutusvalmis olema ja millised peaks olema laos, aga me peame sel teemal konsulteerima,“ vihjas Stoltenberg. „Ja täpselt seda me ka teeme.“ Stoltenberg märkis, et maailm on muutunud ohtlikumaks ja NATO tuumastrateegia peab olema „läbipaistev“.

„Läbipaistvus aitab meil kommunikeerida, et me oleme mõistagi tuumarelvastud allianss,“ lisas Stoltenberg. „NATO eesmärk on muidugi tuumarelvadeta maailm, aga kuni tuumarelvad eksisteerivad, jääb allianss tuumarelvade juurde, kuna maailm, kus Venemaal, Hiinal ja Põhja-Koreal on tuumarelv ja NATO-l mitte, oleks ohtlik maailm.“

Stoltenberg märkis, et Hiina tuumaarsenal jõuab prognooside järgi 2030. aastaks 1000 lõhkepeani ning lähitulevikus võib NATO seista silmitsi korraga kahe tuumarelvastatud vastase ehk Venemaa ja Hiinaga. „Mõistagi on sellel tagajärjed,“ ütles peasekretär. Osana läbipaistvusest tõstis Stoltenberg esile Hollandi investeeringut F-35 hävitajate kasutuselevõtmisse, mille puhul riik toonitab, et lennuk on võimeline kandma ka tuumarakette. Juhtumisi on Hollandi lahkuv peaminister Mark Rutte peamine kandidaat NATO järgmise peasekretäri kohale.

Stoltenbergi sõnul tegelevad USA ja Euroopa riigid oma tuumarelvastuse kaasajastamisega. „USA tegeleb Euroopas hoitavate tuumapeaga lennukipommide moderniseerimisega ja Euroopa liitlased modifitseerivad lennukeid, mis hakkavad tätima NATO tuumamissiooni,“ ütles peasekretär. „Ja siis on muidugi Ühendkuningriigi eriline roll, kuna Ühendkuningriigil on omaenda tuumarelvad.“